Maaomanikke ja maamajandussektorit esindavad organisatsioonid saatsid kliimaministeeriumile ühispöördumise, milles nõuavad looduse taastamise kava koostamise protsessi korrastamist. Allakirjutanute hinnangul ei saa senisel kujul jätkuvat protsessi pidada sisuliselt kaasavaks ning selliselt valmivale kavale ei ole võimalik anda heakskiitu.
Töörühmadele esitatud meetmed on liiga üldsõnalised ning otsuste tegemiseks puuduvad vajalikud lähteandmed, tegevuste mahtude ja kulude hinnangud ning selge arusaam sellest, milline mõju võib kavaga kaasneda maaomanikele, ettevõtjatele, riigile ja maapiirkondadele.
„Me ei saa anda oma osalemisega legitiimsust protsessile, kus maaomanikke ja praktikuid kaasatakse alles siis, kui sisulised valikud on juba suures osas tehtud. Kui looduse taastamise kava kujundatakse ilma selgete andmete, kulude ja mõjuhinnanguteta, kordab Eesti samu vigu, mida oleme näinud varasemate keskkonnakohustuste puhul, näiteks Natura 2000 alade loomisel,“ ütles looduse taastamise kava juhtkomisjoni kuuluv Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.
Juhtkomisjonis tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliidu ketliku ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnajuht Kati Rostfeldt rõhutas, et looduse taastamise kava mõju ulatub looduskaitsest palju kaugemale.
„Ettevõtjate vaates on looduse taastamise kava riigi jaoks strateegiliselt oluline plaan, mis mõjutab otseselt ettevõtete investeerimiskindlust, tootmisvõimekust, töökohti ja maapiirkondade elujõudu. Kui kava toob kaasa senisest rangemaid piiranguid või kulukohustusi ilma põhjaliku mõjude hindamise, selge rahastuse ja sisulise kaasamiseta, kandub selle hind lõpuks kogu ühiskonnale – töökohtade vähenemise, kohalike teenuste nõrgenemise ning riigi kasvava kulukoormuse kaudu,“ selgitas Rostfeldt.
Pöördumises palutakse kliimaministeeriumil võtta protsessis samm tagasi ning esitada enne kava koostamisega jätkamist iga kavandatava tegevuse kohta selge ülevaade. Organisatsioonide hinnangul peab olema teada, mis on tegevuse eesmärk, õiguslik iseloom, rakendusulatus, maksumus, rahastusallikas, vastutaja ja mõju erinevatele osapooltele.
Ühispöördumises juhitakse tähelepanu, et Euroopa Liidu looduse taastamise määrus eeldab ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete funktsioonide tasakaalustamist. Seetõttu ei saa majanduslikku ja sotsiaalset mõju käsitleda teisejärgulisena ega hinnata alles pärast sisuliste valikute tegemist nagu hetkel kavandatud.
Allakirjutanud organisatsioonid rõhutavad, et on valmis looduse taastamise kava koostamisse sisuliselt panustama, kuid selle eelduseks on läbipaistev metoodika, tegelik kaasamine ja realistlik arusaam kavandatavate meetmete mõjust.
Ühispöördumise allkirjastasid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Erametsaliit, Eesti Turbaliit, Eesti Omanike Keskliit,Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Maaparandajate Selts.
Pöördumist saab lugeda SIIT.
Last modified: 30. juuni 2026
