Läänemaa ja Põhja-Eesti metsaühistu liitumisel tekkis käesoleval aastal Loode-Eesti metsaühistu. Liitumine on tingitud möödapääsmatust vajadusest olla oma tegevuses tõhusam, sest vaid nii saame ka tulevikus metsaomanike jaoks olemas olla ja kvaliteetseid teenuseid tagada.
Allar Luik
Loode-Eesti metsaühistu metsamajanduse spetsialist
Loode-Eesti metsaühistusse kuulub liitumise järel 1500 metsaomanikku peamiselt Lääne-, Harju-, Järva- ja Raplamaal, kelle valduses on ligikaudu 35 000 ha metsa. Liitumine oli vajalik, et olla efektiivsem ja finantsiliselt jätkusuutlikum, kuid samas peab ühistu metsaomanikele lähedale jääma. Metsaomaniku jaoks tähendab metsaühistu olemasolu nii seda, et vajadusel saab ta tulla kodulähedasse ühistu kontorisse, kui ka seda, et meie tuleme metsa, et seal asju koos arutada.
Liitumise järel võtame liikmeid vastu mõlemas meie senises kontoris, kuid igapäevaselt on mehitatud Haapsalu kontor, kus metsaomanik kohtub meie rõõmsameelse kontorijuhi Kärt Ollemaga. Tallinna kontorisse ootame metsaomanikke eelneval kokkuleppel, aga võimalikult palju soovime metsaomanikuga kohtuda hoopis tema juures või tema metsas, kuna seal on kõige parem metsaasju ajada.
Pikk plaan on üha olulisem
Eesti erametsandus on aastakümnete jooksul palju muutunud ja teisenenud on ka mõned metsaomanike mured. Mitmete metsanduslike tööde kvaliteet on teenusepakkujate hulgas tõusnud. Isegi metsauuendamist pakuvad metsaomanikele aktiivselt mitmed ettevõtted. Selles, et metsaomanikele pakutakse kvaliteetseid teenuseid, on suur roll ühistutel, kes on oma tegevusega lati kõrgele tõstnud.
Keskmine Loode-Eesti metsaomanik on aastate jooksul hakanud üha rohkem mõtlema oma metsa puudutavale pikaajalisele plaanile ja aina olulisemaks on muutumas tulevikutulu ning see, mis jääb lastele. Ka ühistult oodatakse mitte ühe või paari aasta plaani, mis sisaldaks raietulusid ja uuendamiskulusid, vaid kava, mis näitaks metsa pikaajalist kasutust.
Metsade uuendamise vajadus on muutunud meie liikmetele aina paremini mõistetavaks ja uuendamise mahud on oluliselt tõusnud. Sama suur samm tuleb astuda ka metsauuenduse ja noorendike hooldamises, mis on mõnikord veel omaniku vaates tagaplaanile jäänud. Tulenevalt meie liikmete metsade vanuselisest struktuurist ja minevikus tehtud töödest ongi valgustusraiete vajadus oluliselt kasvanud.
Suund metsade ühtlase kasutamise poole
Perioodil 2010–2012 ühistu liikmete metsades tehtud metsainventeerimised näitavad küpsete metsade osakaaluks 40%, mis on metsade ühtlase kasutamise vaates liiga kõrge number. Üle kümneaastase järjepideva tööga on aastate 2023–2025 jooksul koostatud metsamajandamiskavadel saadud küpsete metsade osakaal madalamaks, kuid siiski veel mitte piisavalt. Küpsete metsade raie tulemusena on minevikus oluliselt tõusnud istutamise maht ja praeguseks on sellest tulenevalt suurenenud ka noorendike osakaal.
Nii nagu istutamine, on ka noorendike hooldus omanike jaoks lühikeses plaanis kulu. Noorendiku hoolduse kulude mahaarvamist metsa majandamise tuludest ei soosi ka meie maksusüsteem. Seega kindlasti on valgustusraiete mahu tõstmine samm, mis nõuab metsaomanike teadlikkuse tõstmist. Positiivseks tuleb lugeda, et ka valitsus suurendab valgustusraiete teotuse eelarvet. Targema metsamajandamise kaudu ja riigipoolse toetusega saame koos metsaomanikega kasvatada tootlikumaid, elurikkamaid ja rohkem süsinikku siduvaid metsi.
Loode-Eesti metsaühistu püüab mitmeid asju teha uut- ja teistmoodi, seejuures peame aga jääma usaldusväärseks partneriks metsaomanikule ning metsa ikkagi vanal heal metsateadusel põhineval viisil edasi kasvatama ja hooldama.
Last modified: 29. sept. 2025
