Kaasamisest räägitakse palju suurte projektide võtmes ja tavaliselt mõeldakse selle all rahvarohkeid koosolekuid ning kirglikke arutelusid. Rohujuuretasandil võiks kaasamine aga olla lihtsalt naabrite omavaheline normaalne läbisaamine stiilis „kui teen midagi, mis kuidagi puudutab ka sind, siis annan sellest teada“.
Kristina Traks
Sinu Metsa kaasautor
Metsaomaniku kaasamine võiks puudutada kõike, millel tegemist tema kinnistu, selle läheduses või sellel toimuvaga. Olgu siis tegemist piirinaabrite tegevusega, näiteks kui naaber alustab oma metsas mingeid töid, või looduskaitseliste küsimustega, kui avastatakse maatükilt mõni loodusväärtus. Eriti loodusväärtustega seonduv on olnud pikka aega maaomanikele murekohaks, sest seni levinud praktika kohaselt pole Keskkonnaamet omanikke teavitanud, kui nende kinnistult leitakse mõni loodusväärtus – kaitsealune taim või sinna elama kolinud lind. Viimase aasta jooksul on aga asjad läinud liikuma ja Keskkonnaamet hakanud maaomanikega selles osas rohkem koostööd tegema.
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar ütleb, et seadus ei näe otseselt ette maaomaniku teavitamist, kui tema maatükilt mõni loodusväärtus leitakse. „Samas tuleb aru saada ka omanikest ja sellepärast hakkasime käesolevast aastast saatma välja vastavaid teavitusi,“ sõnab ta. Tegemist on kahte sorti automaatteadetega. Esimene tuleb selle kohta, kui muutuvad andmed looduskaitseregistris, näiteks lisanduvad või muutuvad mingid andmed, või vastupidi, andmed kaovad. „Näiteks anname infot, kui muutub kasvuala – see on läinud suuremaks või vähenenud.“
Teist sorti teavitus saadetakse maaomanikule siis, kui tema maal toimub inventuur. „See on kiri, et riik korraldab inventuuri ja tulenevalt sellest võib kinnistul liikuda loodusväärtusi inverteerivaid eksperte. Samuti toome välja, mis inventuuri me teeme,“ selgitab Tattar. Ta sõnab, et mõlema teavituse puhul on tegemist automaatkirjaga, millele ei ole otseselt vaja vastata. „Loomulikult kui on soovi, siis võib vastata, aga kohustust pole.“
Teavitusi muudetakse paremaks
Tattar ütleb, et kirjad on toonud ka tagasisidet ja küsimusi ning osutanud ka kitsaskohtadele. „Põhiprobleem on see, et loodusväärtuste teavituskirja juures ei ole praegu kaardipilti, aga maaomanik tahaks ikkagi teada, kus täpselt liik asub. Sellise info väljatoomine vajab tehnilist lahendust ja sellega meie IT-inimesed praegu tegelevad. Ehk tulevikus on plaanis lisada teavitustele ka kaardiosa,“ selgitab Tattar. „Inventuuride kirjadele on samuti tulnud tagasisidet, et ei soovita inventeerijaid oma maadele, kuid tegelikult ei saa maaomanik sellist asja keelata. Samas valdavalt on tagasiside mõistev ja pigem juhitakse tähelepanu kinnisasja eripäradele, nagu elektrikarjused, kariloomad vms.“
Lisaks on plaanis veel teavitusi luua. Näiteks seni pole maaomanikku teavitatud sellest, kui keegi on teinud ettepaneku tema maa kaitse alla võtta. „Põhimõtteliselt saab sellise ettepaneku teha igaüks. Suurem näide on Hiiumaa rahvuspargi idee, mis tuli Eestimaa Looduse Fondilt,“ räägib Tattar. „Sellised asjad toovad maaomanikule kaasa tegutsemispiirangud ja on inimlikult õige nendest ettepanekutest teada anda.“
Maaomanik saab ka ise MARU kaardirakendustest looduskaitseliste piirangute kohta infot vaadata, samuti on seal olemas loodusväärtuste inventuuride kaardirakendus, mida võiks samuti jälgida. Lisaks soovitab Tattar üle vaadata oma rahvastikuregistris kontaktina ära toodud e-posti aadress, et see oleks asjakohane ja toimiv. Muidu võib juhtuda, et teavitus ei jõuagi kohale, sest Keskkonnaamet kasutab e-kirjade aadressidena rahvastikuregistri infot.
RMK ja erametsade omanikud
RMK Kagu regiooni kaasamisspetsialist Risto Sepp selgitab, et raiete osas tasub silma peal hoida MARU RMK metsatööde kaardil, mis on kõigile avatud ning sisaldab adekvaatset infot. Kui metsaraie puudutab aga naaberkinnistut, siis selle kohta tuleb maaomanikule metsateatis ja automaatteavitus. „Ehk need on sellised kaasamist puudutavad IT-lahendused. Nendele automaatsetele teavitustele ei pea reageerima, aga kui inimene tunneb end puudutatuna, siis tuleb loomulikult pöörduda RMK vastava inimese poole,“ räägib Sepp.
Kui aga pilk pöörata arvutiekraanilt ära, siis RMK kõige tähtsamateks partneriteks kaasamisteemades on kohalikud omavalitsused ja kohalik kogukond. Sepp ütleb, et kaasamisega tegeleb RMK aktiivselt alates 2017. aastast. Kõige enam paistab see välja ehk kogukonna aladel (vana nimega KAH alad). „Omavalitsustega on nende alade suhtes väga tihe töö ja just omavalitsustest saame info, kellega tuleb suhelda, ja ka kontaktid. Kõik plaanid on avalikud ja me küsime alati arvamust kõigilt huvigruppidelt. Ohtlike puude raie korral käitume teistmoodi ja kiirelt,“ sõnab Sepp. „Võib küll öelda, et praegu on kaasamine oma sisult juba üsna erinev sellest, mis ta oli algusaegadel. Inimesed on muutunud tundlikumaks. Reageeritakse ka nende asjade peale, mis ei ole olulised. Samas väga tihti on nii, et kui käid inimesega metsas ära, räägid läbi, siis saadakse asjadest aru. Hästi oluline on suhelda nende inimestega, kellel on teatud kohaga puutumus ja side.“
Kui aga tegemist ei ole valla üldplaneeringus määratud kogukonna alaga, vaid lihtsalt raietöödega mõne majapidamise naabruses, siis hindab raietööde korraldaja, kas majas elatakse, ja kui seal tundub olevat elumärki, räägitakse töökorralduslikult asjad läbi. „Mõned inimesed näiteks soovivad, et neil maja ümbruses puud 30 meetri raadiuses ära võetaks. Mõni teine aga just tahab, et puud alles jäetaks. Need asjad tuleb ja saab enne tööde alustamist läbi arutada ning kõik sujub palju paremini,“ märgib Sepp.
Tundlikud teemad
Tundlikke teemasid on Sepa sõnul mitmeid. Näiteks lageraie on pea alati kirgi kütnud. Samuti lähevad korda looduskaitselised tööd, hiljutise näitena kindlasti soode taastamine. „Ega RMK looduskaitsetöödel saa väga inimeste soove arvestada, sest sellisel juhul on meile tööd ette antud. Raietel aga arvestame soovidega nii palju kui vähegi võimalik,“ kinnitab ekspert.
Kaasamine on kahepoolne asi ja kedagi ei saa kaasata, kui ta kaasa ei tule. Sepp ütleb, et mõnes kohas on inimesed väga aktiivsed ja sõnakad, samas on ka kohti, kus isegi kutse peale lihtsalt ei tulda asju arutama. „Huvitav on see, et kui mõnest kohast on torm üle käinud ja pahandust teinud, siis tekib ka inimestel rohkem huvi metsateemade vastu,“ sõnab ta. Soovitusena metsaomanikele ütleb ta, et suhelge oma naabritega – ärge olge nagu Andres ja Pearu! „Ja andke meile teada, kui märkate majandusmetsas midagi ohtlikku. Näiteks kui on mõni ohtlik puu, siis tuleme ja võtame selle maha.“
Kaasamine peaks toimuma sisuliselt
Metsakasvataja ja Saarde vallavolikogu aseesimees Kadri-Aija Viik jaotab kaasamise näiliseks ja sisuliseks. Näilise kaasamise korral kogutakse küll kõigi asjaosaliste arvamusi, aga sellest ei muutu midagi. „Kõige halvem ongi olukord, kui küsitakse arvamust, aga kõik jätkub nagu enne ning tegelikult arvamustega ei arvestada. Sellist asja nimetan ma näiliseks kaasamiseks ja see ei ole aus,“ ütleb Viik. Kõige värskem sellise asjaajamise näide on Viigi sõnul soode taastamine Saarde vallas, mis on pälvinud kohalike inimeste vastupanu, kuid mis sellest hoolimata ilmselt ära tehakse. „Minu arvates ei ole hea kaasamine see, kui Tallinnast tuleb inimene ja räägib meile, millise hea projektiga on tegemist. Kaasamine tähendab, et miinimumosas on asja kohta tehtud mõju-uuringud, projekt on mõistlik ja räägitakse nende inimestega, keda see päriselt puudutab.“
Viik leiab, et kohalikke inimesi peaks kaasates rohkem kuulama, sest väga tihti on nemad aastakümneid selles kohas elanud ja tunnevad olusid paremini kui mõni väline ekspert. „Kurb on kuulda, kui mõne suure ja puudutava projekti n-ö kaasamine toimub stiilis, et me arendame seda asja riigimaal ja sellepärast see justkui naabreid ei puuduta. See on arrogantne suhtumine kohalikesse inimestesse ja nii ei peaks asju ajama.“
Saa naabriga normaalselt läbi!
Viik ütleb, et kaasamine on tegelikult normaalne läbisaamine oma naabriga. „Küla vahel võiks ju olla hea tava, et kui kellegi juures on pidu, siis ta teavitab ka teisi, et täna on pidu ja andke märku, kui muusika segab. Sama toimib ju mõnes kohas linnas ka kortermajades. Nii on ka metsateemadega – kui ma hakkan metsa maha võtma, siis arutan naabriga asjad läbi. Seal võib olla transpordi küsimus, laoplatside teema, müra, masinate liikumine jne. Kui eelnevalt asjad naabriga läbi rääkida, siis enamasti ei teki olukorda, kus ta hakkab sulle kaikaid kodarasse loopima,“ räägib Viik. „Samas kaasneb kaasamisega ka vastutus. See ei tähenda, et võin naabri omandi kohta kõike arvata ja tal kogu tegutsemise ära keelata. Kahjuks kohtab ka sellist suhtumist – küll on inimesed pahased, et metsakasvatajast naaber võttis maha seenemetsa või et põllumehest naaber traktoriga mürinal sõidab, taimekaitsetöid teeb, sõnnikut laotab.“
RMK kiituseks ütleb Viik, et üldiselt kaasamisprotsess toimib. Keerulisemad on lood olnud Keskkonnaametiga, kuid ehk on ka nendega jää hakanud liikuma. „Alles sel aastal on Keskkonnaamet hakanud saatma maaomanikele vastavaid teavitusi. See võiks muidugi olla lihtsam, sest metsaomanikud ütlevad, et kirjad on nii keerulises keeles, et neist on raske aru saada,“ lisab Viik.
Igapäevane registritöö
Viigi sõnul on metsaomaniku igapäevane töö jälgida, mis toimub tema ümbruses. „Väiksemad regulatsioonid muutuvad pidevalt ja päris keeruline on end kõigega kursis hoida. MARU kaardirakendus ja sealsed erinevad kaardikihid peaksid olema metsaomaniku igapäevane tööriist. Näiteks metsaregistril koos kõikide kihtidega võiks hoida silma peal. Uus asi on karuputkerakendus, mida tasub samuti jälgida: nimelt, kui kuskilt leitakse kasvõi üks karuputketaim, siis ei tohi metsamaterjali sellest üle vedada. „Nõus, et nendes kihtides ja registrites orienteeruda, peab kõvasti tudeerima ja oma aega panustama,“ nendib ta. „Samas, ega teisiti saa, kui peab end kursis hoidma. Üks asi on see, et sinu naabrusse võivad tekkida mingid piirangud, millest saad teada siis, kui töödega peale hakkad. Aga võib ka olla nii, et saad juba tehtud tegevuse eest karistada. Näiteks oli üks juhtum, kui maaomanik rajas männiistanduse, aga tagantjärele selgus, et ala oli määratud pärandniiduks. Ta pidi männid maha võtma.“
Last modified: 26. sept. 2025
