Vardi Metsaühistu ühendab Raplamaa ja Lääne-Harjumaa metsaomanikud

Vardi Metsaühistu ühendab Raplamaa ja Lääne-Harjumaa metsaomanikud

Kirjutas

Vardi Metsaühistu hing on selle algusest peale olnud viiendat põlve metsamees Taavi Ehrpais. Fotol ühistu poolt rajatud Vakre metsanduse ja pärandkultuuri õpperajal, kus Ehrpais on võõrustanud ja metsatarkust jaganud nii kooliõpilastele kui ka ministritele. Autor: Anniki Leppik

Vardi Metsaühistu, mis aastani 2018 tegutses erametsaseltsi nime all, asutati 2002. aastal. Organisatsiooni hingeks on olnud selle asutamisest peale juhatuse esimees Taavi Ehrpais.

Janek Akkatus

Vardi Metsaühistu tegevjuht

2014. aastaks oli ühistu kasvanud piisavalt, et võtta tööle tegevjuht. Tegevjuhina tegutses aastani 2023 Märt Linnamägi, tema järel asusin ametisse mina.

Kasv läbi aastate

Ühistu areng on olnud märkimisväärne. Kui 2004. aasta ajalehe andmetel oli seltsil liikmeid vaid 35, siis tänavuse aasta alguseks oleme kasvanud 800 liikmeni. Liikmeskonda suurendasid ka liitumised Kloostri (2010) ja Kohila (2018) metsaseltsiga. Ühistu peamiseks tegevuspiirkonnaks on Raplamaa ja Lääne-Harjumaa, kus liikmete metsamaa kogupind ulatub ligi 22 000 hektarini.

Põhitegevused

Ühistu südameks on liikmete metsakasvatuslik nõustamine, millega lisaks minule tegeleb metsakonsulent Tanel Ehrpais, ning metsandustoetuste vahendamine. Raietööde korraldamisega liikmete metsades on tõsisemalt tegeletud viimased kümme aastat. Keskmiselt jääb Vardi Metsaühistu raiemaht aastas 35 000 tihumeetri juurde. Puit müüakse valdavalt Puidumüügikeskuse kaudu, kuid märkimisväärne osa jõuab ka kohapealsete väikeettevõtjateni.

Oluline tegevusvaldkond on metsauuendustööde korraldamine. Rekordaastatel on Vardi Metsaühistult tellitud üle 400 000 taime. Viimastel aastatel on need näitajad mitmete asjaolude tõttu vähenenud. Esiteks on üks omanik rajanud endale taimla ega vaja enam meie teenuseid. Teiseks on vähenenud hektarile istutatavate taimede arv, sest järjest enam rõhutatakse segametsade kasvatamist. Endiselt on murekohaks metsakultuuride hooldamine – vaatamata meeldetuletustele ei leia paljud metsaomanikud selleks piisavalt aega ega raha.

Metsamajandamistöödel kasutatakse koostööpartneritena kohalikke ettevõtjaid, mis võimaldab hoida kulusid kokku transpordi arvelt ja pakkuda metsaomanikele paremat teenuse hinda.

Traditsioonid ja ühisüritused​

Kõige olulisem traditsiooniline sündmus leiab aset igal aastal aprilli esimesel laupäeval kell 12, kui toimub Vardi Metsaühistu üldkoosolek koos õppepäevaga. Üldkoosoleku pidamiseks peab kohal olema vähemalt 10% liikmetest, mis muudab selle alati meeleolukaks rahvakogunemiseks. Lisaks kevadisele üldkoosolekule korraldatakse teine õppepäev sügisel.

Juba paarkümmend aastat on Vardi Jahiselts kutsunud metsaühistu liikmeid ühisele põdrajahile. Jahiseltsiga seob kokkulepe, mille kohaselt jahiselts hooldab vähemalt 20 kilomeetrit metsateid aastas – see on oluline nii jahipidamise kui ka maaomanike jaoks.

Tunnustused ja külalislahkus​

Igal aastal esindab ühistust parima metsamajandaja konkursil üks liikmetest. Mõnel aastal on tulemused olnud eriti head – pärjatud on Paul Aug (2007), Rain Ajaots (2016) ja Ardi Allikmets (2019).

Tallinna läheduse tõttu on ühistu võtnud enda missiooniks võõrustada kõiki, kes soovivad metsa tulla. Nii on metsas käinud palju poliitikuid, õpilasi ja ettevõtete esindajaid. Kevadine metsauuendusaeg on eriti tihe külastusperiood, kuid külalisi võõrustatakse aasta ringi.

Last modified: 15. juuli 2025