Aprillis toimunud metsanduslik õppereis viis metsaühistute esindajad Lõuna-Rootsi tutvuma kohaliku erametsanduse, metsandushariduse ja metsaühistute toimimisega. Eeskujuks olnud Södra metsaühistu ja Linné ülikool andsid selge sõnumi: süsteemne koostöö ja pikk visioon toovad tulemusi.
Kertu Kekk-Reinhold
Eesti Erametsaliidu arendusnõunik
Mõtlemapanev omandijaotus
Rootsis on metsaomand reguleeritud tasemel, mis tundub eestlastele esmapilgul võõras: juriidiliste isikute omandis võib olla maksimaalselt 25% metsamaast, füüsiliste isikute käes on kuni 50% ja riik omab 16%. Martin Luik Kesk-Eesti metsaühistust tõi võrdluseks, et Eestis on juriidiliste isikute kätes juba ligikaudu 40% metsamaadest. „See näitab selgelt erinevaid arenguteid,“ ütles Luik.
Kuigi selline regulatsioon võib tunduda piiravana, on see Rootsis säilitanud metsaomanike mitmekesisust ja toetanud peremetsanduse traditsiooni jätkumist. Suur osa Rootsi metsamaast kuulubki peredele, kes on metsa omanikud olnud mitmeid põlvkondi.
Södra – ühistu, mis väärindab
Õppereisi keskmes oli Södra tegevusega tutvumine. Tegu on üle 52 000 liikmega metsaühistuga, mis asutati juba 1938. aastal ning mis tegutseb Rootsis kogu metsanduse väärtus- ja tarneahelas. Oma liikmetele pakutakse abi kõikides metsaga seotud küsimustes. Erinevalt Eesti metsaühistutest ei müü Södra liikmete metsamaterjali lihtsalt edasi, vaid väärindab seda oma tehastes. Tööstusest teenitud tulu jagatakse ühistu liikmete ehk metsaomanike vahel. „Södras pole metsaomanik vaid lüli suures ahelas, vaid inimene, keda hoitakse ja väärtustatakse,“ märkis Egely Hunt Eesti Metsamajandajate Seltsist. „Suures pildis toimetatakse samamoodi nagu Eesti ühistutes, ainult et 40-aastase arenguhüppega.“
Mönsterase tööstuskompleks, mida eestlased külastasid, on muljet avaldav näide sellest, kuidas ühistu saab toimida tervikliku süsteemina – saeveski, tselluloositehas, biometanooli tootmine ja arendusjärgus ligniinitootmine asuvad kõik ühes kohas. Södraga koostöös majandatud metsast pärit materjal kasutatakse maksimaalselt ära, mis tagab nii keskkonnasäästlikkuse kui ka majandusliku efektiivsuse.
Tehnoloogilised uuendused
Södra panustab jõuliselt innovatsiooni. Näiteks katsetatakse LiDAR-seadmeid, mis kinnitatuna harvesteridele aitavad hinnata harvendusraie käigus metsa täiust. Samuti arendatakse kummilintidel liikuvaid metsamasinaid, mis vähendavad pinnasekahjustusi ja suudavad kiiremini liikuda.
Uuenduslik on ka puidu hinnastamine – soovitakse liikuda sortimendipõhiselt hinnastamiselt mahupõhisele süsteemile, kus metsaomanik saab tasu kogu puu tüvemahu eest vastavalt puu kõrgusele ja diameetrile, sõltumata lõigatud sortimendist.
Usalduslik suhe
Üks silmatorkavamaid erinevusi Eesti ja Rootsi metsanduses on bürokraatia hulk. „Meeldis, et nemad ei pea esitama raiumiseks metsateatist,“ märkis Janek Akkatus Vardi metsaühistust. Rootsis tundubki metsandus põhinevat usaldusel – metsaomanik teavitab riiki kavandatavatest töödest ja riik võib neid kontrollida pisteliselt.
Rene Puhke Rakvere metsaühistust meenutas kohtumist metsaomanikuga, kes oli metsaomanik juba seitsmendat põlve, ühistu liige aga kolmandat põlve. „See näitab pikaajalise koostöö tugevust. Kvaliteetne ühistuline tegevus algab usaldusest metsaomaniku ja ühistu vahel,“ sõnas Puhke.
Õppereisil osalenute sõnul on selge, et Eestis võiks liikuda rohkem pika vaatega ühistulise metsamajanduse suunas. Liikmelisus peaks andma rohkemat kui lihtsalt ligipääsu teenustele – see võiks tähendada osalust ja kasu kogu majandusahelas. Kui ühistu suudab pakkuda väärtust väärindamise, koostöö ja kasumi jagamise kaudu, loob see tugevama sideme omaniku ning ühistu vahel.
Karl-Gustav Sok Võrumaa metsaühistust tõdes, et kuigi peamiselt saame Rootsi kogemusi võtta üldiseks eeskujuks, siis suured muutused algavadki väikestest asjadest. „Olgu selleks kasvõi oma metsaühistu logoga nokamüts või personaalse nõustaja olemasolu igale liikmele,“ lisas ta.
Last modified: 7. juuli 2025
