Hiljuti 24 tegutsemisaasta täitumist tähistanud Virumaa Metsaühistu on kasvanud tervet Ida-Viru maakonda katvaks ühistuks. Sarnaselt paljude teiste piirkondadega on ka meie kõige teravamaks murekohaks üha laienevad piirangud metsade majandamisel.
Viktor Lehtse
Virumaa Metsaühistu juhatuse liige
Virumaa Metsaühistu asutasid 26. veebruaril 2001 kaksteist piirkonna metsaomanikku. Eesmärk oli luua igasse valda üks metsaühistu, aga üsna pea sai selgeks, et nii väikese liikmeskonnaga ja nii pisikesel territooriumil ei ole võimalik jätkusuutlikult tegutseda. Muutsime nime: Iisaku Metsaühistust sai Virumaa Metsaühistu ja tegevuspiirkonnaks kogu Ida-Virumaa maakond. Praeguseks on metsaühistul 440 liiget, kellele kuulub 11056 hektarit metsamaad.
Abistame metsaomanikke metsa korraldamisel, kasutamisel, kasvatamisel ja kaitsmisel. Oleme liitunud metsaühistu brändiga ja tegeleme puidu ühismüügi ning taimede müügiga.
Unikaalne piirkond, erilised väljakutsed
Ida-Virumaa on Eesti maastikul ainulaadne piirkond, kus looduslik mitmekesisus põimub tööstusmaastikuga. Meie piirkonna suurimaks eripäraks on põlevkivikaevanduste pärand – nii maapealsed karjäärid kui ka maa-alused kaevanduskäigud, mis põhjustavad varinguid ja maanihkeid.
Neist suurem osa jääb küll riigimaadele, ent väljakutseid jagub eramaa omanikelegi – kuskil midagi upub, midagi vajub. Mõnel pool on põllumaa sisse vajunud kaevanduskäikude tõttu muutunud laineliseks ja keegi tegelikult ei tea, milline on maastik paari-kolmekümne aasta pärast.
Samas on Ida-Virumaal ka rikkalik looduspärand. Alutaguse rahvuspark, ürgne loodus ja haruldaste liikide, eriti lendorava elupaigad muudavad metsa majandamise keeruliseks pusletükiks, kus tuleb leida tasakaal looduskaitse ja majandustegevuse vahel ning metsaühistu on siin suureks abimeheks.
Lendorava pilootprojekti raames oleme aidanud metsaomanikke lendorava kaitsealadel alternatiivraietega. Klassikalise uuendusraie asendamine aegjärgse, häil- või veergraiega toob metsaomanikule kaasa olulise metsa ülestöötamise hinna tõusu ja ilma riigipoolse toetuseta on metsaomaniku kulutused raietel kordades suuremad.
Looduskaitse ja metsaomanike õigused
Looduskaitse ja erametsaomanike õiguste tasakaalustamine ongi meie piirkonnas üks suuremaid murekohti.
Alutaguse rahvuspargi laienemine toob kaasa uusi piiranguid, mis mõjutavad otseselt metsaomanike võimalusi oma vara kasutada. Oleme seda meelt, et maade kaitse alla võtmine ei tohiks olla sunniviisiline. Kui riik seab metsaomanikele looduskaitselisi piiranguid, on vajalik kohene kompensatsioon või asendusmaa andmine ning looduskaitse saab toimida ainult omanikupõhiselt ja vabatahtlikus vormis.
Meil on nii neid, kes on läinud pankrotti, kui ka neid, kes on olukorraga vaikides leppinud. See ei ole õiglane.
Kogukonna koolitamine
Metsaühistu roll ei piirdu vaid metsatöödega. Korraldame regulaarselt koolitusi ja õppepäevi, mis küll viimasel ajal on liikunud üha enam veebikeskkonda. Tutvustame oma matkarajal metsaomanikele erinevaid metsakasvatusviise ja metsa kõrvalkasutuse võimalusi. Oleme rajanud näidisalad maarjakase, chaga ja erinevate metsamarjade kasvatuseks. Uue teemana oleme lisanud süsinikukaubanduse võimaluste tutvustamise.
Oleme osalenud ka metsarahvapäeval, et rääkida tavainimestele metsaomanike tegemistest.
Selles muutuvas maailmas ja tingimustes peavad metsaomanikud tegema koostööd, et pärandada tulevastele põlvedele korraliku majandusmetsa ja ürgse looduse.
Mis on metsaühistu?
Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ning erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.
Metsaühistu põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning selle liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
Eestis tegutseb kokku ligi kolmkümmend metsaühistut.
Last modified: 20. apr. 2025
