Õiged töövõtted, riskidest arusaamine ja kaitseriietus on elementaarsed, kui töötad kettsaega, mida õigusega peetakse kõige ohtlikumaks tööriistaks. Ja siin ei ole vahet, kas töö käib metsas, saed koduaias õunapuuoksi või eemaldad teele kukkunud puud – õnnetus võib juhtuda esimese lõikega.
Kristina Traks
Sinu Metsa kaasautor
Luua metsanduskooli metsuriõppe üksuse juht Tõnu Reinsalu ütleb, et ohutus metsatöödel algab alati tegevusest arusaamisest ja tagajärgede mõistmisest. „Igasugune huupi katsetamine võib lõppeda halvasti. Arvame küll, et meiega kunagi õnnetust ei juhtu, aga saega töötades piisab murdosasekundist. Näeme koolis, kuidas esimese nädalaga on poistel püksid saejälgi täis,“ sõnab ta. „Samas ei tohi saagi karta, vaid teda peab austama.“
Reinsalu sõnul on olukord tööohutusega tunnetuslikult paranenud, sest nn suusakoondist ehk saemehi, kel polegi mingit kaitsevarustust, on metsades näha järjest vähem. Samas olukord isenokitsejate hulgas võiks parem olla – nagu tunnistavad ka saemüüjad, ostetakse kaitsevarustust endiselt tunduvalt vähem kui saage.
Hooletus toob õnnetuse
Husqvarna edasimüüja OÜ Reginett müügijuhi Kristiina Rüütli sõnul on professionaalsete metsatöötajate hulgas teadlikkus kaitsevarustuse kasutamise vajalikkusest üldjuhul kõrgem. „Murekohaks on pigem kodukasutajad, kes arvavad, et väiksema õuepealse töö puhul pole kaitsevarustus nii oluline, mis siin ikka juhtuda saab. Aga kahjuks saab ja juhtubki,“ ütleb Rüütli.
Väga levinud on silmavigastused, sest kaitseprille kasutamata võib praht silma lennata. Samuti ei osata arvestada tagasilöögi ohuga, mis tekib siis, kui lõigata puud plaadi otsaga. „Selle tagajärjed võivad olla rängad just peapiirkonnas, kui ei kasutata näokaitset ega kiivrit,“ märgib ta. Levinud on ka libisemine saega – toetatakse jalg libeda puu peale ning libastudes võib jalga lõigata.
Kettsaagi ei peeta ilmaasjata kõige ohtlikumaks tööriistaks – kõige levinum kettsaevigastus on lõikehaav, mis aga tihtipeale tähendab väga tõsist rebestushaava. „Õige varustuse kandmine võib ennetada mitmeid tõsiseid vigastusi ja liialdamata võib öelda, et eksimuse korral võib see päästa ka saekasutaja elu,“ kinnitab asjatundja.
Stihli edasimüüja Farron Tehnika OÜ turundusjuht Mart Kelk rõhutab, et elementaarset turvavarustust tuleks kasutada isegi siis, kui lähed metsa mõttega, et lasen maha ainult kaks väikest leppa. „Õnnetus võib juhtuda juba esimese lõikega. Seega turvapüksid, turvasaapad ja kiiver peavad olema ka selle inimese varustuses, kes saevad aias või metsas paar korda aastas. On elementaarne, et ostes esimese sae, ostad ka turvavarustuse,“ sõnab ta.
Kaitsepüksid, kiiver ja korralikud jalanõud
Reinsalu sõnul tasub investeering kaitseriietusse kindlasti ära. „Inimene võib ikka eksida, aga spetsiaalsed püksid vähendavad oluliselt eksimuse tõttu tekkivat halba tagajärge. Kui pükse ei raatsi osta ja saetööd on tõesti vaja teha harva, on olemas spetsiaalsed säärised, mille saab tavariietuse peale tõmmata,“ ütleb ta. „Järgmine teema on jalanõud. Plätud ei ole kindlasti saega töötamiseks sobilikud jalanõud, vaid võiksid olla kaitsvamad jalatsid.“
Ta soovitab ka jälgida, et pükstel-jalanõudel oleks vastav saemärgikujuline markeering, mis viitab, et tegemist on kaitseriietusega. Rüütli sõnul peaks saega töötamisel kandma saekaitsega pükse, libisemiskindlaid kaitsesaapaid, jakki, kindaid ja kaitsekiivrit koos sirmiga. Võrksirmi puhul tuleb silmade kaitseks kasutada ka kaitseprille, et vältida saepuru jms sattumist silma. „Sellise varustusega saab juba üsna julgelt ka metsatöödele minna,“ sõnab ta. Kiivri puhul oleks hea teada üht nüanssi – nimelt ei ole kiiver igavene toode, vaid sel on „kõlblik kuni“ tähtaeg.
Ohutus ja mõistlik käitumine
Õnnetust ei maksa välja kutsuda hooletu käitumisega. Näiteks ei soovita Reinsalu metsatöid minna tegema üksi või kui seda teha, siis vähemalt öelda kodustele, kuhu te lähete ja millal tagasi tulete. „Vigastus ei pruugi alati tekkida saega sisse lõigates, vaid vabalt võib ka kuskile kinni jääda. Sellepärast on oluline, et eriti külmal ajal teatakse, kus te olete ja millal koju tulete,“ õpetab ta. „Mitmekesi töötades tuleb kukkuvate puude suhtes olla väga ettevaatlik. Üldjuhul ei jääda enda langetatava puu alla, vaid teine laseb puu selga. Töid tehes tuleks kanda erksavärvilisi rõivaid.“
Kelk lisab, et metsa tööle minnes võiks taskusse pista esmaabipaki. Tõsi, seda eriti ei tehta: peetakse mõttetuks. „Samas, kellel on õnnetusi juhtunud, need teavad, kui vajalik on see väike pakike,“ kinnitab ta.
Reinsalu soovitab ka alati tutvuda uue töövahendi kasutusjuhendiga – see soovitus kehtib ka proffidele.
Akutööriistadest
Aina enam on majapidamistes väiksematel saetöödel kasutusel akukettsaed. Neid kiputakse pidama ohutumaks, kuid Kelgu sõnul on need sama ohtlikud tööriistad kui bensiinimootoriga kettsaed. „Keti kiirus on sama, suurim vahe on müratasemes – akusaag on vaikne, sellega töötamisel ei ole otseselt vaja kõrvaklappe,“ selgitab spetsialist.
Tema sõnul on akusae kõige suurem risk nende hääletus – kui saag on nn aktiveeritud ooterežiimis, hakkab päästiku vajutamisega mootor kohe tööle. Selle vältimiseks on näiteks Stihlil vaja alati vähemalt kahe nupu vajutust, mis välistab sae kogemata käivitamise.
Akuvõsasaag võib olla hea abimees väiksematel töödel, näiteks metsakultuuri hooldusel esimestel aastatel. „On selliseid akuvõsasaage, millele saab panna suurema aku, mis kestab sõltuvalt töö aktiivsusest ja ilmast 2–4 tundi. Töötades pole müra ja õhk töötegija ümber on puhas,“ räägib Reinsalu. „Ohutus on sama nagu ikka võsasaega töötades – pikk riietus, turvaninaga jalanõud, prillid, visiir, kiiver, kõrvaklapid, rakmed.“
Kes tahaks riskidest rohkem aimu saada ja õppida õigeid töövõtteid, sellele soovitab Reinsalu tulla Luua metsanduskooli lühikursustele või metsakasvataja tasemeõppesse. „YouTube’is on küll palju igasuguseid õpetusi, kuid ikkagi on parem, kui õiged töövõtted näitab päriselus ette keegi, kes neid oskab,“ lisab ta.
PRAKTILISED OHUTUSNÕUANDED
- Hoolitse, et kettsae turvafunktsioonid töötaksid ja neid kasutaksid. Ketipidur ja tagasilöögikaitse tagavad keti seiskumise, kui kettsaagi ei kasutata õigesti või kui tekib tagasilöök. Ketipüüdja takistab keti purunemist või juhtplaadilt mahajooksmise korral lendu paiskumist. Lihtsasti ligipääsetav stoppnupp võimaldab ketti kohe peatada. Gaasilukk on konstrueeritud nii, et saag töötab ainult siis, kui vajutada teatud nuppu. Parempoolne käekaitse kaitseb saekasutaja paremat kätt keti purunemise või juhtplaadilt mahajooksmise korral.
- Hoolda tööriistu regulaarselt spetsialisti juures.
- Kui töötad üksi, teavita alati kedagi sellest, kus sa töötad.
- Pargi sõiduk ohutusse kohta nii, et pääseksid vajadusel kiiresti sõidukisse.
- Kanna alati kaasas laetud akuga mobiiltelefoni.
- Kettsaega töötamisel jälgi tingimata, et mitte keegi ei viibiks 3 m raadiuses.
- Ära karda saagi. Hoia seda keha ligidal, et saavutada parim tasakaal ja täpsus.
- Aseta pöidlad ja sõrmed täielikult ümber käepidemete ning hoia vasaku käe pöialt tagasilöögi jõu vähendamiseks eesmise käepideme all.
- Optimaalne tööasend saega töötamisel näeb välja nii: vasak jalg asetatud parema jala ette ja kõverdatud on jalad, mitte selg.
- Ühest kohast teise liikudes ei tohi saekett mitte kunagi pöörelda.
- Alllikas: Reginet OÜ
Last modified: 8. apr. 2025
