Eesti Mükoloogiaühing valis 2025. aasta seeneks juurepessu perekonna. See ohtlik seenpatogeen tekitab okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, mille tõttu võib metsaomanikul saamata jääda kuni kolmandik võimalikust tulust.
Tiia Drenkhan-Maaten
Eesti Maaülikooli metsapatoloogia vanemteadur
Karin Kütt
Eesti Maaülikooli metsapatoloogia nooremteadur
Juurepessust tingitud kahju Eesti kuusikutes on hinnanguliselt 8,5 miljonit eurot aastas. Lisaks rahalisele kahjule lisanduvad kaudsed kahjud, näiteks märgatav puidu juurdekasvu vähenemine, raieringi lühendamise vajadus, puude tuuleheite oht metsas. Kliimamuutustest lähtuvalt on patogeeni negatiivne roll järjest suurenemas. Soomes ja Rootsis on varasemast enam patogeeni kahjustusi teada ka hariliku männi puistutes.
Juurepessu viljakehad esinevad harilikul kuusel eelkõige puujuurte all ja harilikul männil tüve jalamil sambla varjus. Meie metsades esineb kaks juurepessu liiki: kuuse-juurepess, kes kahjustab eelkõige kuuske ja mändi, ning männi-juurepess, kes kahjustab mändi, kuuske, kadakat, lehist ning lehtpuuliike (näiteks kaske).
Seene levikut soodustab inimtegevus
Juurepess nakatab kände õhu teel levivate eoste abil, samuti koore- ja juurevigastuste kaudu ning kui puujuured on omavahel ühendatud, tungib seen juurekontaktide kaudu tervetesse puudesse ning metsa tekivad haiguskolded. Seene levikut soodustab inimtegevus, eelkõige aga ühe metsapõlve jooksul korduvalt teostatud hooldusraied. Nakatumise intensiivsus sõltub õhus levivate eoste hulgast, see on maksimaalsel tasemel soojemal perioodil, st (aprillist) maist septembrini (oktoobrini).
Oluline on tähele panna, et eosed levivad nii kuusikutes kui ka männikutes ka miinuskraadide ja lumikatte korral, seetõttu tuleks raietöid tehes jälgida ilmaolusid, sest n-ö talvised raied ei pruugi juurepessu nakkust enam ära hoida. Eriti viimaste talvede kontekstis, kui puudub püsiv lumikate ja õhutemperatuur on sageli ööpäeva keskmisena juba valdavalt plusspoolel. Lisaks on oluline meeles pidada, et juurepessu tõttu nõrgestatud puud on kergeks „saagiks“ sekundaarsetele seentele, näiteks külmaseenele ja putukkahjuritele, eelkõige kuuse-kooreüraskile ning vastuvõtlikud tuulekahjustustele.
Juurepessu levikuks on sobivaimad tingimused viljakates jänesekapsa- ja sinilillekuusikutes ning pohla- ja jänesekapsa ning jänesekapsa-pohla männikutes ning nendega piirnevates kasvukohatüüpides. Kuusel levib mädanik puutüves tsentraalselt mitme meetri kõrgusele, aga männi puhul perifeerselt piki maltspuidu välisosa, kahjustades puule eluliselt olulisi kambiumirakke. Kuuse puhul võib haigusetekitaja levida puus varjatult pikka aega, pärssides puu kasvu, mis võib olla nähtav võra hõrenemisena, mõnel juhul võib puudel esineda vaigujooksu, aga männi puhul on selgelt nähtav okastiku värvimuutus ning reeglina puu hukkub mõne aasta möödudes.
Raiega samal ajal tuleb teha tõrjet
Juurepessust nakatunud puistute uuendamisel on oluline jälgida raiejärgselt kändudes olevat mädaniku esinemist, sest kännud jäävad puistus nakkustsentriks pikaks ajaks. Soovitus on nakatunud kändude lähedusse vähemalt kahe meetri raadiuses noori puid mitte istutada.
Juurepessu leviku tõkestamiseks okaspuupuistutes on kasutusel saprotroofse kandseene hiidkooriku baasil valmistatud biotõrjevahend Rotstop®. Preparaat on loodussäästlik ja seda on võimalik kasutada samaaegselt harvesteriraiel, juhul kui vastav seade on masinale monteeritud, aga kände on võimalik pritsida ka käsipritsi kasutades. Kindlasti on vaja preparaati kasutada juhul, kui raieperioodil, sõltumata raieliigist, on ööpäeva keskmine õhutemperatuur alates +5 °C ja kõrgem, kuid arvestades juurepessu eoste aktiivsust juba madalamatel temperatuuridel, on soovituslik vahendit kasutada, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on plusspoolel (vahemikus +1 °C kuni +4 °C). Tuleb meeles pidada, et juba nakatunud puistut „ravida“ ei saa, kuid metsa majandamise võtetega on võimalik juurepessu levikut piirata!
Mida saab metsaomanik oma metsa kaitsmiseks teha?
- Juurepessu leviku piiramiseks saab teha raieid perioodil, kui seeneeoste levik õhus on tõenäoliselt madalam
- Juurepessust kahjustatud okaspuupuistute asemele rajada leht- ja segapuistuid.
- Juurepessust nakatunud kändudest vähemalt 2 m raadiuses noori puid mitte istutada.
- Juurepessu kahjude vähendamiseks töödelda kände raiejärgselt, sõltumata raieliigist, biopreparaadiga Rotstop.
Kasutatud kirjandus
Drenkhan, R., Tedersoo, L., Drenkhan, T. 2017. Kuusikute raieaeg ja haiguste levik. Metsamees, 3(131), 30-33
Drenkhan, R., Tedersoo, L., Adamson, K., Drenkhan, T., Jürimaa, K., Lõhmus, P., Padari, A., Rosenvald, K., Rosenvald, R., Rähn, E., Tullus, H. 2019. RMK lepinguline projekt 2016 – 2019: Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides. Tartu. 58 lk
Drenkhan, T., Põldmaa, K., Drenkhan, R., Maaten, T., Adamsom, K., Tedersoo, L. jt. 2022. RMK lepinguline projekt 2019 – 2021: Biotõrje efektiivsus ja antagonistlike seente kasutamine juurepessu tõrjes hariliku kuuse puistutes ning erinevate taimetüüpide nakatumine viljakates kasvukohatüüpides. https://media.rmk.ee/files/Rakendusuuringu_lopparuanne_2019_2021_EMY_Drenkhan_jt_taiendatud.pdf
Garbelotto, M., Gonthier, P. 2013. Biology, Epidemiology, and Control on Heterobasidion SpeciesWorldwide. The Annual Review of Phytopathology, 51, 39-59.
Hanso, M., Õunap, H. 2016. Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. SA Erametsakeskus. Tartu, 44 lk.
Hanso, S., Hanso, M. 1999. Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsadest. Metsanduslikud uurimused, 31, 141-161.
Hanso, S., Hanso, M. 1999. Juurepessu levimisest Eesti metsades. Metsanduslikud uurimused, 31, 162–172.
Korhonen, K., Lipponen, K., Bendz, M., Johansson, M., Ryen, I., Venn, K., Seiskari, P. and Niemi, M. 1994. Control of Heterobasidion annosum by stump treatment with ‘Rotstop’, a new commercial formulation of Phlebiopsis gigantea. In Proceedings of the Eight International Conference on Root and Butt Rots. Wik, Sweden and Haikko, Finland, August 9-16, 1993/Ed. Johansson, M. & Stenlid, J.(eds.). Uppsala.
Roolaid, Diana 2024. Juurepessu eoste levimine okaspuupuistutes. Magistritöö. Eesti Maaülikooli metsandus ja inseneeria instituut. Tartu. 111 lk.
Youssef, K.; Dambrauskaite, M.; Witzell, J.; Rönnberg, J. 2023. Survey Study Reveals High Prevalence of Heterobasidion Root Rot Infection in Scots Pine (Pinus sylvestris) Stands Established on Seemingly Low-Risk Sites. Forests, 14, 1018. https://doi.org/10.3390/f14051018
Last modified: 26. märts 2025
