Veebruari teisel nädalal toimunud Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistungil arutati metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste võimalikku mõju majanduse konkurentsivõimele. Meie poolt olid kohal tegevjuht Jaanus Aun ja juhatuse liige Andres Olesk.

Mitmed esinejad tõdesid metsandussektori olulisust Eesti majanduse käekäigule. Kahjuks ei ole viimase aja trendid head – puidutööstuse esindaja tõi välja mahtude vähenemise pea kõigis kaubagruppides. Kurb kuulda, sest tegemist on ju eksportiva tööstusega, mis Eesti inimeste heaolu otseselt mõjutab.

Erametsaliidu poolt ettekande teinud Andres Olesk nentis, et metsamajandus on maaelu tööhõives paljuski asendanud põllumajandust. Kui üheksakümnendate alguses sai põllumajanduses tööd ca 100 000 inimest, siis nüüdseks on enamus neist töökohtadest kadunud. Metsandus pakub asendust – sektoris saab tööd ja leiba umbes 57 000 inimest. Lisaks annab iga tihumeeter metsaraiet väärtusahela kaudu riigieelarvesse umbes 100 eurot.

Peatselt Riigikokku jõudvate seadusemuudatustega on kavas metsa majandamisele täiendavaid piiranguid seada, meie hinnangul tuleb teha hoopis vastupidist. Rangete piirangutega alade hulka tuleb vähendada ja piiranguvööndeid säilitada majandatavate metsadena. Erametsaomanikke peab rohkem usaldama, mitte meie endi eest meie omandit lukku panema.

Kandma jäid koosoleku juhataja Igor Taro lõpusõnad, millega ta kutsus kõiki neid, kes metsade pärast ärevust tunnevad kolima maale, metsade rüppe elama.

Last modified: 17. veebr. 2025