fbpx

Prügiralli looduses ei näita vähenemise märke

Prügiralli looduses ei näita vähenemise märke

Kirjutas

Prügi metsas.

Isetekkelised prügimäed on aastaid olnud metsaomanikele peavaluks ning kahjuks ei näita metsade prügistamine vähenemist, vaid pigem vastupidi. Meie hulgas on endiselt inimesi, kelle arvates on mets tasuta jäätmejaam, kuhu sobib sokutada majapidamisest ülejääv kraam.

Kristina Traks

Sinu Metsa kaasautor

Numbrid räägivad oma kurba keelt. Eelmisel aastal koristati riigimetsast 237 tonni prügi, mis on koguni 91 tonni rohkem kui aasta varem. See tähendab, et metsa veeti aasta jooksul ca 24 veoautokoormatäit jäätmeid ehk iga kahe nädala tagant koorem. Kõige enam prügistatakse ikka seal, kus elab rohkem rahvast, ehk Harjumaal – sealsetest riigimetsadest viidi minema koguni 140 tonni jäätmeid. Asi pole muutunud ka tänavu: juba on riigimetsadest koristatud 150 tonni prügi, kusjuures siia ei arvestata prügikoristust RMK telkimisplatsidelt või matkaradade äärest.

Erametsade kohta ei ole prügistatistikat, kuid tõenäoliselt toimub sealgi jäätmete ladestamine samasuguse hooga.

Tavaliselt tuuakse metsa ehitusjäätmeid ehk seda kraami, mille jäätmejaama viimise eest tuleb maksta. Tõsi, prügi vastuvõtu hind on pigem sümboolne ning väga palju asju võetakse eraisikutelt vastu tasuta. Seda enam teeb tuska, et loodusest leitakse ka sedasorti prügi, mille vastuvõtt jäätmejaamas ei maksa midagi (näiteks vanapaber, vanad riided, ka teatud ohtlikud jäätmed). Nii on ka riigimetsast leitud kaste raamatutega, riideid täis kohvreid, koduelektroonikat ja muud majapidamisest ülejäävat kola. Asja teeb keeruliseks see, et prügi toojat üldjuhul kätte ei saada ning prügi koristamise kohustus lasub maaomanikul.

Anonüümne autoromu ja taevast kukkunud mootor

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees meenutab, et kord aastate eest leidis ühistu liige oma metsa toodud autoromu, kusjuures auto omanikku ei õnnestunudki tuvastada, sest kõik numbrid ja koodid olid masinalt eemaldatud. „Oma metsast leidsin elektrimootori, kusjuures küllaltki suure ja sellisest kohast, kuhu autoga ligigi ei saa. Andis seda ikka sinna tirida,“ imestab Lees. „Ehitusprügi sokutatakse tihtipeale ja eriti kohtadesse, kus saab natuke metsa sisse sõita ja siis märkamatult toimetada. Prügikott aga lendab autoaknast suvalises kohas välja.“

Põlva Metsaühistu värskeim suuremat sorti prügileid pärineb selle aasta augustist ning see sisaldas kilesid ja koguni üht vana madratsit. Kas kunagi on mõni prügistaja ka kätte saadud? „Ei ole! Prügi on metsaomanikule paras peavalu ja eriti nendele, kelle metsad asuvad teede ääres, kuhu on mugav prügi sokutada,“ sõnab Lees.

Head lahendust, kuidas metsaomanik saaks oma maad prügistajate eest kaitsta, Leesil pakkuda ei ole. Ta ei usu, et sildid aitaksid, sest normaalne inimene nagunii metsa prügi ei laota, aga kellel on soov oma kolast lahti saada, seda tõenäoliselt silt ei distsiplineeri. „Kuna prügi reeglina ei panda kohe suure tee äärde, vaid sõidetakse natuke metsa sisse, siis äkki aitaks, kui sulgeda tõkkepuudega metsa viivad teed. Nii poleks prügi viimine metsa enam nii mugav ja tõkkepuu annab ka teada, et omanik on lähedal. Samas, kes on prügi toomise peal väljas, eks ta siis läheb järgmisse metsa,“ arutleb Lees.

Peamine probleem on ehituspraht

RMK Raplamaa ja Läänemaa metsaülem Margus Emberg ütleb, et prügi ei tooda mitte ainult metsa, vaid kõikjale loodusesse. Raplamaa riigiomandis olevast loodusest koristati Embergi sõnul aastatel 2022–2024 keskmiselt 5,1 tonni prügi aastas. „Prügi toomine loodusesse ei ole märgatavalt vähenenud, vaid eelmise kümnendi lõpus ja käesoleva kümnendi alguses pigem kasvas,“ nendib metsaülem. „Loodusesse tuuakse kõige rohkem lammutusjääke ja olmeprügi, kuid ka kõike muud – hiljuti koristasime katusega piknikulaua ja hetkel ootab näiteks Läänemaal koristamist vana diivan.“

Kurioosumina toob ta välja isetekkelise prügila Aespal, kuhu ei saa autoga ligi, kuid kuhu on käe otsas tassitud igasugust nodi, mis koduses majapidamises üle jääb. „Aja jooksul on saavutatud päris muljetavaldav tulemus ja kahjuks tuuakse prügi juurde. Tõsine rumalus on loodusesse plastkottidega toodud biojäätmed,“ sõnab Emberg.

Prügihunniku leidmisel teavitatakse asjast keskkonnaametit, kes algatab menetluse süüdlase välja selgitamiseks. Kui süüdlast ei leita, mis tihtipeale nii kahjuks on, peab loodusesse toodud prügi koristama maaomanik. Samas ütleb Emberg, et keskkonnaamet on prügistajate leidmisel viimasel ajal head tööd teinud ja mitmed süüdlased on pidanud oma toodud prügi ise ära koristama. Ta toob uue fenomenina välja ka sotsiaalmeedia jõu. Mõnikord saab prügi koristatud juba ainuüksi selle peale, et asi läheb Facebookis suure kella külge. „Tähelepanelikud inimesed märkavad ja kui laekub vihjeid keskkonnarisustajate kohta, võibki juhtuda nii, et prügi viiakse vahelejäämise hirmus ise minema,“ räägib Emberg.

Mida teha aiajäätmetega?

Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg selgitab, et metsa alla ei tohiks viia õunu, kartuleid ja muid aiajäätmeid (haljastusjäätmeid). Põhjuseks, et kergesti kättesaadav kõhutäis meelitab metsloomi inim­asustusse. „Metsloomad võivad leida endale maitsva suutäie näiteks kompostihunnikust, seetõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostikastides. Lisaks ei tohiks aiajäätmeid, sh ka õunu, viia metsa, võsa vahele või jäätmaale ka seetõttu, et nõnda võivad levida võõrliigid ja aiakahjurid.“

Mida siis teha ülejäävate õunahunnikutega? „Kui aias kompostimine kuidagi ei sobi ning on soov näiteks õuntest vabaneda, tuleb uurida kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid lahendusi ning üleliigne vedada mõnda lähedal asuvasse jäätmekeskusesse,“ soovitab Akenpärg. Kui tekib küsimus, mismoodi kodus ülejääva kraamiga toimetada, soovitab ta vaadata veebilehelt kuhuviia.ee täpsemat infot selle kohta, milline prügi kuhu tuleks viia ja mis see maksab. „Kui märkate looduses prügi või inimesi, kes seda sinna viivad, tuleb helistada numbrile 1247 ja teavitada keskkonnaametit.“ 

Kui maaomaniku valdusesse on tekkinud prügihunnik, tasub otsida, kas seal leidub vihjeid võimalikele prügi toojatele. Mõnikord võib prügi hulgast leida arveid või lausa dokumente, mis viitavad prügistajale. Kui aga prügi on täiesti anonüümne, siis soovitab keskkonnaamet selle võimalikult kiiresti koristada, sest kahjuks kalduvad säärased ebaseaduslikud jäätmehunnikud kasvama – kuhu juba on midagi poetatud, sinna toovad inimesed prügi juurde. 

Last modified: 22. jaan. 2025