Lõppemas on üle 7 aasta kestnud LIFE lendorava projekt, mille käigus koguti lendorava kohta uusi teadmisi, katsetati oravasõbralikku metsamajandamist ja käidi Soomes vaatamas, kus lendoravad mööda kortermaja seina ja kiirtee silda ronivad.
Kertu Kekk-Reinhold
Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik
Kuigi lendorav asustab suurt territooriumi Euraasias ja tema sugulasi leidub mujalgi maailmas, on Euroopas tegu tõelise haruldusega. Siin piirkonnas võib lendoravat leida vaid Eestis ja Soomes. Et selle varjatud eluviisiga looma kohta rohkem teada saada ning kaasa aidata tema elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele, alustati 2018. aastal LIFE lendorava projektiga.
Soome-Eesti ühisprojekti juhtpartner on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineerib keskkonnaamet. Projekti on kaasatud 13 partnerit Soomest ja neli Eestist (lisaks keskkonnaametile Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja Metsakorralduse Büroo).
Projekti käigus inventeeriti teadaolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku ning modelleeriti asurkonna elupaikade võrgustikku. Saadud tulemusi kasutati metsakujunduskavade koostamiseks, et aidata kaasa lendorava elupaikade ja neid ühendavate liikumiskoridoride metsade säilimisele pikas perspektiivis.
Lisaks paigaldati lendorava elupaikadesse pesakaste, korraldati loodustalguid ja loodi lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse. Soomes tehti orava uurimiseks ka telemeetrilisi uuringuid, treeniti lendoravate elupaikade leidmiseks looduskaitsekoeri ja pandi püsti otsepildiga lendoravakaamera.
Erametsaliidu soov projektiga liitudes oli arendada metsaomanikuga arvestavat looduskaitset, koostööd looduskaitseorganisatsioonidega ja õppida põhjanaabrite kogemusest koos lendoravaga elamisel. Meie rolliks oli eelkõige olla vahendaja projektipartnerite ja maaomanike vahel, osalesime metsakujunduskavade koostamises ja aitasime nende järgi planeeritud töid mitmete metsaomanike juures ka ellu viia. Saadud kogemuse põhjal koostasime maaomanikele infomaterjali, millega saab tutvuda kodulehel erametsaliit.ee.
Lendoravametsade majandamine
Projekti käigus sooviti katsetada erinevaid metsamajandamisvõtteid, mis võiksid lendorava elupaikade kujundamisele kaasa aidata. Esialgu plaaniti seda teha nii sihtkaitse- kui ka piiranguvööndite metsades. Töid kavandama hakates selgus siiski, et Eesti seadus rangelt kaitstavates metsades sellist katsetamist ei luba, ning kujunduskavades plaanitud töid viidi ellu vaid piiranguvööndite metsades.
Erametsaliit korraldas koos Virumaa Metsaühistuga raietöid üheksal kinnistul, kokku umbes 95 hektaril. Kujunduskavad nägid ette nii valgustus-, harvendus-, valik- kui kujundusraieid. Kuna lendoravametsade majandamisel on seatud täiendavad piirangud raietööde ajale ja mahule, tuli tööde korraldamisel olla tavapärasest paindlikum.
Tööde väikese mahu tõttu oli keerulisem leida sobival ajal tööde tegijaid, väike maht muutis nende korraldamise ka kulukamaks. Näiteks tehnika kohaletoomisel on maksumus sama nagu suuremate raietööde puhul. Väikeste koguste tõttu võib keerulisemaks kujuneda ka erineva kvaliteediga puidusortimendi vedu ja müümine. Ilma projekti rahastuseta peaks omanik hoolikalt kaaluma ja puiduturu olukorda jälgima, millal sellised väikese puidumahu, aga suure töömahuga tööd ette võtta.
Tööde käigus soovisid nii metsaomanikud kui ka tööde tegijad saada konkreetseid põhjendusi, kuidas just need tegevused metsa arengut ning sobivust lendoravale mõjutavad. Metsakasvatajate jaoks olid tööd paljudel juhtudel arusaamatud ja tekitasid küsimusi, milliseks mets edasi areneb, kui säilib suur juurkonkurents ja puuduvad uuenemiseks vajalikud valgustingimused.
Tegemist oli esimese katsega koostada lendorava elunõudlusi arvestavad metsakujunduskavad ja need ka ellu viia. Protsessi käigus õppisid kõik osapooled, kuid tulemuse edukust saame hinnata alles aastate pärast.
Soome lendoravad elavad teisiti
Kui Eestis on lendorav rangelt kaitstud ning pesapuu leidmine tähendab kohe metsa range kaitse alla võtmist, siis Soomes elab pea kolmandik (63%) lendoravatest majandusmetsades, 24% linnaparkides ja vaid 9% kaitsealadel. Kuigi lendoraval läheb Soomes paremini kui Eestis, on loom ka seal ohustatud.
Siiski on leitud võimalusi kaitse planeerimisel metsaomanike huvide ja soovidega rohkem arvestada. Majandusmetsades tööde planeerimisel saadetakse Soomes metsaomanikule juhiseid, kuidas tema metsas raietööde käigus lendorava elupaiku mitte kahjustada.
Palju rohkem vastuolusid tekib looma elupaiganõudluse tagamisel aga linnakeskkondade kujundamisel, kus liikumiskoridore ohustab puude raadamine. Projekti lõpuseminaril osalejatel oli võimalus tutvuda lendorava elupaikadega Helsingi külje all Espoo linnas. Tegu on suures osas kõrghaljastusega piirkonnaga, kus lendoravad on linnaeluga edukalt kohanenud. Linnaplaneerimisel arvestatakse lendoravate liikumisvõimalustega, hoitakse strateegilistes kohtades kõrgemaid puid ja vajadusel istutatakse puudekoridore juurde. Piiranguid seatakse aga ehitatavate hoonete kõrgusele.
Lendorava elutingimuste parandamiseks on Espoos paigaldatud palju lendorava pesakaste. Seda esitleti meile leevendusmeetmena ka ühe renoveeritud kortermaja hoovis, kus lendoravatel oli tavaks liikuda mööda lainelist fassaadi – seal sooviti ennetada ehitustööde kahjulikku mõju.
Lendorava eluviisi uurimiseks tehti projekti raames Espoos telemeetrilisi uuringuid, mis näitasid loomakese suutlikkust ületada ka kaheksarajalist kiirteed. Tõenäoliselt tegi ta seda jalakäijate silla käsipuid kasutades. Lendorav on tõeliselt nutikas ja kohanemisvõimeline loom!
PIIRANGUD MAJANDAMISEL
Lendorava püsielupaikade piiranguvööndites on lubatud harvendus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie 1. septembrist 15. märtsini ning valgustus- ja kujundusraie aasta ringi.
Valik-, valgustus- ja harvendusraiel tuleb arvestada, et:
- lehtpuude osakaal puistu I rindes ei tohi jääda alla 15%;
- kui haava osakaal puistus on alla 15%, tuleb säilitada kõik I rinde haavad ning kõik neid 10 m raadiuses ümbritsevad puud;
-
kui haava osakaal puistus on üle 30%, tuleb kujundada segapuistu haava osakaaluga vähemalt 15%, seejuures tuleb valik- ja harvendusraiel säilitada eelistatult üle 50 aasta vanused haavad ja õõnsusega haavad ning neid 10 m raadiuses ümbritsevad puud;
-
turvapuudeks tuleks säilitada suuri kuuski, II rinde puid raiuda minimaalselt;
-
raietega tuleb vältida puhtpuistute tekkimist.
Last modified: 7. jaan. 2025
