Jõuluootus toob meie mõtetesse metsapuudest ikka kuuse. Suursuguse ja väärikana on see puu aegade jooksul pakkunud inimestele nii kaitset kui kodusoojust. Teisalt on kuusel oluline roll metsade vormimisel ja elurikkuse säilitamisel.
Ivar Sibul
Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor
Harilik kuusk on Euraasia metsaökosüsteemide üks ikoonilisemaid puuliike. Tema looduslik levik ulatub Siberist Fennoskandiani läbi Baltimaade kuni Kesk-Euroopa mäestikeni. Suure majandusliku tähtsuse tõttu on harilikku kuuske juba sajandeid kultiveeritud ka väljaspool tema looduslikku areaali, mistõttu võib teda kohata mitmel pool Lääne-Euroopas, näiteks Briti saartel ja Püreneedel.
Hariliku kuuse kiirekasvulisi kultuurpuistuid võib kohata ka üle Põhja-Ameerika. Võõrliigina on ta seal inimeste ja kohalike faunaesindajate poolt soojalt vastu võetud. Harilik kuusk on kolmel aastal jõudnud rahvusliku jõulupuuna ehtima ka USA pealinna Washingtoni Kapitooliumi.
Kui Põhja-Ameerikas peetakse harilikku kuuske kohalike okaspuudega võrreldes kliimamuutuste ja muude stressitegurite suhtes vähem haavatavaks, siis Euroopas seavad kliimamuutused ta üha suuremate väljakutsete ette. Puu pinnalähedane juurestik muudab liigi vastuvõtlikuks põuastressile ja suurendab tuulekahjustuste riski. Viimased aastakümned on näidanud hariliku kuuse suurt haavatavust ka ürasklaste suhtes.
Puhtkuusikud kujundas inimene
Kattes küll napi viiendiku meie metsamaast on harilik kuusk üks Eesti metsade levinumaid ja majanduslikult tähtsamaid puuliike. Inimese kaasabil on kuusikute osakaal suurenenud aeglaselt, kuid pidevalt just tänu ulatuslikult rajatud kuusekultuuridele. Viimasel poolsajandil on ligi pooled metsakultuuridest Eestis rajatud kuusega.
Harilik kuusk on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes, kuid on kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakamaid muldi. Samas talub puu edukalt talvist pakast, ent on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning kevadiste hiliskülmade suhtes. Õhukese koore tõttu võib lageraietega avatud metsa servas kasvavate puude tüvedele kahju teha ka liigne päikesekiirgus. Mulla ja õhu kuivuse suhtes on kuusk samuti tundlik. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub küllalt tormikindlaks.
Kuusk ammutab päikeseenergiat kõikidest meie metsapuudest kõige tõhusamalt, kuid on küllalt varjutaluv, kasvades rahuldavalt teiste puude all. Segapuistus seltsib ta tavaliselt arukase, haava ja männiga. Viljakates keskealistes männikutes hakkab männivõrade alla tekkima kuuse eeluuendus, mis valgustingimuste paranedes muutub järelkasvuks ja sealt edasi teiseks rindeks. Suurema varjutaluvusvõime ja pikaealisuse tõttu tõrjub ta aga lõpuks teised puuliigid pearindest välja. Meie majandusmetsade puhtkuusikud on kõik tekkinud inimese kaasabil kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Kliimamuutused on aga näidanud, et puhtkuusikud on ekstreemsetele keskkonnatingimustele vastuvõtlikumad kui segametsad.
Tarbepuiduna asendamatu
Kuusk saatis varemalt inimest hällist hauani, andes materjali nii esimese kui ka viimase puhkeaseme valmistamiseks. Kuuske on ajast aega kasutatud laialdaselt ehitus- ja tarbepuuna. Puidu hele värvus, vähene vaigusisaldus ning pikk kiud muudavad ta väärtuslikuks tselluloosi- ja paberipuuna. Ühtlane puidu struktuur annab head resonantsomadused, mistõttu kasutatakse kuusepuitu muusikariistade kõlakastide valmistamisel. Nii Eesti kandlemeistrid kui ka Stradivarius ja teised 17. ja 18. sajandi väljapaistvad Itaalia viiulimeistrid kasutasid muusikariistade valmistamisel just kuusepuitu.
Varemalt tehti kuuselaudadest ka ämbrid, toobrid ja astjad ning kuuseokstest nende nõude vitsad. Kuusekoorega pargiti nahku. Kuusevaigust koos searasva, või, taruvaigu ja vahaga keedeti haavavõiet põletuste ja raskesti paranevate haavade raviks. Kuusevaik sobis ka närimiskummiks, mis puhastas hambaid ja igemeid. Mineraalaine- ja vitamiinirikastest noortest kuusevõrsetest saab siirupit või teed, mis on tõhus ravivahend hingamisteede põletike ning köha, bronhiidi ja angiini korral.
Puu on tuntud ka iluaianduses. Avatud, valgusrohkel kasvukohal ja toitaineküllases pinnases kasvab kuusest lopsakas ja kaunikujuline puu. Ruumikale taluõuele võib kuused istutada mõnest puust koosneva grupina või sümmeetriliselt pügatava hekina. Paljude hariliku kuuse puukujuliste vormide kõrval on aretatud ka populaarseid põõsasja kasvuga madalaid sorte.
Last modified: 13. dets. 2024
