Tänapäevases kliimateadlikkuse kontekstis tõuseb puit esile kui alternatiiv paljudele suure keskkonnajalajäljega materjalidele, nagu betoon, metall, tekstiil või plast, ehk põhimõtteliselt saab puidust toota pea kõike, mida kaasaegne ühiskond vajab.
Kristina Traks
Vabakutseline ajakirjanik
Maju on Eestis sajandeid ehitatud peamiselt puidust. Samas alles viimaste aastakümnete jooksul on puidust hakatud siinmail ehitama ka suuri avalikke hooneid ning puit on tõusnud ehitusmaterjalina võrdsele pulgale betooniga. Seda suunda võib hästi näha üle 20 aasta korraldatud aasta puitehitise konkursil: kui 20 aastat tagasi figureerisid konkursitööde hulgas enamasti eramud ja väikeehitised, siis viimastel aastatel on järjest tavalisem avalike hoonete puidust ehitamine. Nüüdseks on põhimõte, et riigi tellimusel avalikud hooned ehitatakse puidust, saanud ka valitsuse koalitsioonileppe osaks.
Sama trend kogub hoogu ka mujal maailmas, kus puidust pannakse püsti isegi pilvelõhkujaid. Eesti ettevõte Kodumaja AS on maailma arvestuses samuti olnud kõrgete puitmajade nn finaalis – 2015. aastal Norras Bergenis ehitatud 53 meetri kõrgune puitkarkasshoone Treet (norra keeles puu – toim) oli omal ajal maailma kõrgeim taoline puitehitis.
Tänaseks on siin-seal maailmas kerkinud veelgi kõrgemaid puidust hooneid ja plaanidki on suured: näiteks Jaapanisse kavandatakse aastaks 2041 maailma kõrgeimat puidust pilvelõhkujat. 350-meetrisele hoonele tuleb 70 korrust, mis on ehitatud terasest ja puidust.
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja toob välja puidu kasutuse ka kortermajade tehaselises renoveerimises – tehases toodetakse kortermaja fassaadielemendid ning need paigaldatakse kohapeal. Väga suur võit tuleb renoveerimise kiiruses – viiekorruselise viie trepikojaga hoone klassikalisel kombel soojustamisel võivad tööd kesta aasta, tehaselise renoveerimise meetodil võib maja saada valmis kaks korda kiiremini. „Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas on suurel hulgal kortermaju, mis oma vanuse poolest vajaksid rekonstrueerimist. Tehaselise renoveerimisega on siin võimalik väga häid tulemusi saavutada,“ sõnab Kadaja.
Tselluloos ja puidupõhised eritooted
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja tõstab esile Skandinaavias, Saksamaal, Austrias ja teistes sarnastes metsa- ja puiduriikides tänaseks hästi arenenud tselluloositootmist ja sellel põhinevat väärtusahelat. „Olen võrrelnud tselluloositehase keemilist väärtusahelat saeveskiga. Siin on tuntumad tooted mõistagi paber, igasugused kartongid, muu selline tarbekaup, aga edasi innovaatilisemateks toodeteks on viskooskangad ja erinevad innovaatilisemad biokomposiidid, millega saab asendada plasti- ja nailonipõhiseid suure keskkonnamõjuga tooteid,“ ütleb ta.
Omaette arengusuund puidu väärindamises on puidu lõhustamine molekulide tasemele ja seejärel saadu teisiti kokkupanek nii, et sellest materjalist on võimalik toota peaaegu kõike. „Sellisel viisil puitu kasutades on võimalik asendada fossiilsetest kütustest pärinevad keemilised elemendid. Puidu kasutusvõimalused oleksid farmaatsias, kosmeetikatööstuses. See suund on tähelepanuväärne, sest nõnda on võimalik asendada paljud tänapäevased suure keskkonnamõjuga tooted väiksema keskkonnajalajäljega puidupõhiste toodetega,“ märgib Välja. „Mitmed Eesti ettevõtted teevad puidu alternatiivseks kasutamiseks väga põnevaid arendustöid. Vajame sektorina aga vajalikeks investeeringuteks kindlustunnet, et see tuleviku majandusharu jääks Eestisse ning pakuks siin inimestele tööd, teadlastele uurimisvaldkonda ning tooks maksuraha Eesti riigi eelarvesse.“
VKG plaanib rajada puidu toorainel põhineva biotootmise, mis hakkaks lisaks n-ö tavalisele tselluloosile tootma ka eriotstarbelist tselluloosi. VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid selgitab, et biotootmise suuna tekkimine võimaldab astuda vähem efektiivsest kasutamisest nagu eksport paberipuidu ja -hakkena sammu edasi väärtust loova väärindamiseni.
„See on meie prioriteetne suund, kuna eriotstarbeline tselluloos on tooraine tekstiili- ja biokeemiatööstustele,“ sõnab ta. Siiani on tekstiilitööstuse peamiseks tooraineks olnud puuvill ja sünteetilised kiud, mille keskkonnajalajälg on märkimisväärne: puuvilla kasvatamiseks kulub suur kogus vett ja sünteetiliste kiudude tootmine põhineb naftasaadustel.
„Eriotstarbelisest tselluloosist saadav kiud aitaks asendada puuvilla, pakkudes erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Lõpptoodete hulka kuuluvad rõivad, kangad, lõng, aga ka tsellofaan, švammid jms. Lahustuvat tselluloosi kasutatakse lisaks bioplasti, süsinikkiu, plastifikaatorite tootmiseks. Tooret kasutatakse ka näiteks atsetaatide tootmiseks keemiatööstuses. Ehk tegelikult saab puidust täna toota pea kõike, mida kaasaegne ühiskond vajab,“ räägib Raid.
Lisaks suurendab uus tootmine Eesti roheenergia tootmismahtu pea kolmandiku võrra. „Ühe projektiga tabame mitut eesmärki: väärindame seni meie riigist eksporditud tooret, parendame oma isemajandamist, kasvatame roheenergia mahtu ja lähme üle taastuvale toorainele, mille arendamise perspektiivid on iga aastaga kasvamas,“ sõnab Raid.
Kehvemastki puidust saab väärt materjali
Sellisele järeldusele jõuti TalTechi teadusprojektis, kus professor Jaan Kersi juhtimisel uuriti Eesti vähekasutatud puiduliikide kasutusvõimalusi uutes spoonipõhistes toodetes. Projektis uuriti nelja puiduliiki: kask, haab, sanglepp ja hall lepp. Kask oli projektis kõrge kvaliteediga referentsmaterjal, millega võrreldi kolme madalama kvaliteediga puuliiki.
Kõigepealt määrati kindlaks puuliikide füüsikalised omadused ja valiti nende mehaaniliste omaduste parandamiseks puidu tihendamise protsess, mida oleks ka tootmises võimalik kasutada juba olemasolevate seadmetega. Katsete käigus uuriti peamiselt vineeri ja spoonliimpuitu. Selgus, et puidust osaliselt ligniini eemaldamine võib oluliselt hõlbustada puidu tihendamist ja samal ajal säilib puidurakkude terviklikkus.
Kokkuvõtvalt on Kers öelnud, et projekt tõestas, et vähemväärtuslikuks peetavaid sangleppa, halli leppa ja haaba on puidu tihendamise ja erinevate kihtidega kombineerimise tulemusel võimalik edukalt kasutada puitkomposiitmaterjalides nagu vineer ja spoonliimpuit.
Õhtukleit, bioetanool, pilkupüüdev käekell või laborirottide allapanu
Siin on veel mõned huvitavad ja ootamatudki puidu kasutusvõimalused. Loomulikult ei piirdu puidukasutus nende ja eespool toodud näidetega, vaid nimekiri on palju esinduslikum ja pikeneb pidevalt.
- Puidupõhine bioetanool on tavalise bensiini lisand, et vähendada fossiilkütuste osakaalu. Tootmisprotsessis eraldatakse ligniin tselluloosist, mille tulemusel vabanevad tselluloosisuhkrud, mida kasutatakse koos pärmimassiga. Fermenteeritud toode destilleeritakse 90-protsendilise etanooli saamiseks. Toodetud E85 vedelkütust saab kasutada sõidukites, millel on FlexiFueli võimekus.
- Puidust saab valmistada ka kangast. Aalto ja Helsingi Ülikoolis on välja töötatud Ioncell-meetod, mille abil saab toota puidust või taaskasutatud paberist, papist või tekstiilijäätmetest kvaliteetseid tekstiilkiude. Ioncell® kangaid on kasutatud sallide, iPadi ümbriste ja isegi õhtukleitide loomisel. Aalto Ülikool ja Marimekko on testinud kiu omadusi särkkleidis, mis toodeti Business Finlandi rahastatud projekti SolvRec raames.
- Alati ei ole puidule alternatiivkasutuse leidmiseks vaja püsti panna keemiatehast, vaid puit saab oma väärtuse teistsugusel väärindamisel kas omanäolise disaini või nutika kasutuskoha kaudu. Näiteks valmistab Eesti firma Prosawood unikaalseid puidust käekellasid, päikeseprille, nägemisprille, telefoniümbriseid. Tapvei Estonia on aga aastakümneid valmistanud haavapuidust väikelemmikute allapanu, millest enamik läheb eksporti.
Last modified: 18. okt. 2024
