fbpx

Metsandusfoorum tõi välja uue looduskaitsepoliitika kitsaskohad

Metsandusfoorum tõi välja uue looduskaitsepoliitika kitsaskohad

Kirjutas

Eesti Erametsaliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt 10.10.2024 Tartus korraldatud Metsandusfoorumil arutati riikliku looduskaitsepoliitika ja selle mõjude üle metsandussektorile. Ametnike, praktikute ja teadlase ettekanded tõid metsaomanike jaoks välja mitmed uue looduskaitsepoliitika kitsaskohad.

Eesti põllumajanduse aastanäituse raames toimunud metsandusfoorumil esitles Kliimaministeerium looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatusettepanekuid, mis toovad metsaomanikele mitmeid uusi piiranguid. Samas peab nentima, et ebapiisavate hüvitiste probleemi lahendamine on taaskord lükatud teadmata tulevikku. Hüvitiste suurendamisest või looduskaitsele võetud maa asemele riigimetsast majandusmetsa vastu andmisest eelnõudes juttu pole. 

Soome erametsaomanike esindaja rääkis oma ettekandes põhjanaabrite praktikast, kus rangete piirangute korral kaasneb automaatselt ka hüvitis – nende looduskaitseseaduse kohaselt tuleb olulist majanduslikku kahju kaasa toovad piirangud eraomanikule kompenseerida. Erametsaliit esitas maikuus toimunud maaomanike meeleavaldusel ettepaneku ka meie looduskaitseseadust sellise sättega täiendada, kuid oleme juba kuulnud, et riigi esindajad selle plaaniga ei nõustu.

Seaduseelnõude järgi muutuksid piiranguvööndite metsad suures osas mittemajandatavateks. Meelis Matkamäe ja Rene Puhke Rakvere Metsaühistust jagasid oma kogemust piiranguvööndite metsade majandamisel Lahemaal, kus mõnel juhul on metsa pääsemine või metsade uuendamine erinevate piirangute tõttu juba praegu muutunud võimatuks. Mehed nägid ohtu eelnõus ette nähtud ülikõrgetes trahvimäärades näiteks kaitstaval alal liikumise või autoga sõitmise eest, mis kaitsealade metsaomanikud oma metsast lõpuks välja võivad tõrjuda.

Metsandusfoorumil kuulsime puidutööstuse muret, et tootmismahtude languse taga on paljuski just ebastabiiline metsapoliitika, mis on kantud poliitilisest populismist. Metsapoliitika kujundamisel võiks juhinduda Cambridge ülikooli teadlase Annela Anger-Kraavi nõuandest jätta riiklike metsaotsuste tegemisel aktivism selja taha ning kuulata kõiki huvigruppe, ühtegi äärmusesse langemata.

Metsandusfoorumi korraldasid Eesti Erametsaliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti põllumajanduse aastanäituse raames.

Veebisalvestust saab järgi vaadata SIIN.

Foorumil tehtud ettekannete materjalid leiad SIIT.

Last modified: 14. okt. 2024