Vanu maaparandussüsteeme saab lihtsustatud korras arvele võtta 1. jaanuarini 2O26.
Lauri Aavik
projekteerija
Maaparanduslikud rajatised tunduvad lihtinimesele iseenesestmõistetavad. Kuni need toimivad, pole aimugi, et tee all on truup, põllu all torustik või metsas kraavid. Hädad algavad rikete korral, kui veetase on kõrge, koju ei pääse või maa kasutamine ja harimine on raskendatud. Halvemal juhul sureb üleujutuste tõttu mets, muud kultuurid või loodusväärtused.
Väga oluline on, et maaparandussüsteemid oleksid legaalsed ja kasutusloaga, sest see võimaldab ka edaspidi kraave hooldada ja saada toetusraha. ELi taastuvenergia direktiivi kohaselt ei tohi bioenergia tootmiseks varuda puitu aladelt, mis olid 2008. aasta jaanuaris turbaalad, välja arvatud juhul, kui need olid juba varem kuivendatud. Seda kinnitab ainult maaparandussüsteemide register. Märgade metsade tegevuskavaga lisanduvad piirangud märgadele metsadele, sh kõdusoometsadele. Registris olevad kraavid võimaldavad neid metsi paremini majandada.
Maaparandussüsteeme saab lihtsustatud korras arvele võtta kuni 1. jaanuarini 2026. Pärast seda saab kraavidega tegeleda ainult projekteerimistingimuste alusel, mis muudab asjaajamise aeglasemaks ja kallimaks.
Seda, kas maaparandussüsteem on registris, on kõige lihtsam kontrollida avalike kaardirakenduste abil. Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) kaardirakendus Spectrum Spatial Analys pakub kõige värskemat infot, sest sinna kantakse andmed kohe pärast otsuse tegemist. Samuti saab infot maa-ameti geoportaalist ja kaardirakendusest X-GIS, kuid nende andmed võivad olla viitega. Kui maaomanikul on palju maad, tasub tellida vastavate oskustega firmalt kattuvusanalüüs, mis annab ülevaate, kui palju kinnistuid on kaetud maaparandussüsteemidega.
Kuidas arvelevõtmine käib?
Esmalt peab maaomanik esitama PTA-le taotluse, mis sisaldab objekti asukohta, katastriüksuste tunnuseid ja asukohaplaani.
Kraavid on tavaliselt nähtavad maa-ameti põhikaardil või vanematel kaartidel, kus peab olema selge, kuhu kuivendusveed voolavad. Kui andmed ei ole kaartidelt leitavad, on nõutav mõõdistamisjoonis, mille koostab MATERi registris olev ettevõtja või isik, kellel on maakorraldustööde tegevuslitsents.
Taotluse menetlemise käigus teeb PTA välitöid, et hinnata süsteemi ohutust ja veerežiimi sobivust maaviljeluseks. Kui selgub, et maaparandussüsteem on hoiutöödega korrastatav, võetakse see arvele. Hoiutööde nõuded on toodud maaeluministri määruses nr 75 (19.12.2018).
Kui hoiutöödega pole võimalik süsteemi korda teha, tuleb see rekonstrueerida. Rekonstrueerimise käigus taastatakse süsteemi kuivendusvõime ja ohutus ning kasutusloa saamisel arvatakse süsteem registrisse.
Kas arvelevõtmisega kaasneb piiranguid?
Kui maaparandussüsteem paikneb looduskaitsealal või piirneb sellega, siis tuleb veenduda, et looduskaitselised piirangud võimaldavad maaparandussüsteemi registrisse kanda. Selleks tehakse koostööd keskkonnaametiga ning maaparandussüsteemi registrisse kandmine sõltub nende kooskõlastusest. Kui kooskõlastust ei anta, võib juhtuda, et olemasolevat maaparandussüsteemi ei registreerita ega anta kasutusluba, kuna maaparandushoiutööd võivad loodusväärtusi kahjustada.
Kaasnevad kitsendused ja kohustused
Maaparandussüsteemide arvelevõtmise juures tuleb maaomanikul arvestada, et maaparandussüsteemide registreerimisel rakenduvad erinevad kohustused ja kitsendused maa kasutamisele. Kui maaparandussüsteem on arvele võetud, siis maaparandusseadus kohustab omaniku hoidma oma maaparandusrajatisi korras ehk tekib maaparandushoiu kohustus. Maaparandussüsteemid ja eesvoolud mõjutavad tihti ka teisi maaomanikke ning nende huvisid tuleb kaitsta. Näiteks kuivenduskraav võib teenindada naaberkinnistuid, mistõttu peab taluma naabrite liigvett oma kraavidesse ja eesvoolu. Veepidamist takistada ei saa, kuna see võib naabrile kahju tekitada.
Eesvooludele on kehtestatud ka kaitsevöönd nende säilimiseks ja see vöönd võimaldab mehhaniseeritud maaparandushoiutöid teha. Maaparandussüsteemide ja eesvoolude arvelevõtmisel tuleb arvestada, et seaduse tähenduses tekivad veejuhtmetele kaitsevööndid. Nende piirangutega peab arvestama nii rajatise ja hoonete ehitamisel kui ka maakasutusel.
Joonis 1: Kaardirakendusel Spectrum Spatial Analys on näha, et nii sinise kui ka roosaga värvitud alas paiknevad kinnistud on arvatud maaparandussüsteemide hulka. Väljaspool neid alasid paiknevad kinnistud ei ole maaparandussüsteemide registris. Siniste joontega on tähistatud eesvoolud, mille korrashoidu korraldavad maaomanikud. Punaste joontega märgitud eesvoolusid hoiab korras riik.
Kus saab teha taotluse kraavide arvelevõt miseks?
1) Kliendiportaali kaudu (https://portaal.agri.ee)
„Olemasoleva maaparandussüsteemi arvelevõtmine”;
2) e-postiga piirkondlikule maaparandusvaldkonna aadressile (digiallkirjastatuna). Kontaktid leiab PTA kodulehelt;
3) paberkandjal tavalise postiga (allkirjastatuna).
