Kristi Kool RMK
Fotod: RMK
Kui talvel kisub inimesi palmide alla puhkama, siis Eestimaa suve vastu ei saa miski. See on ka suurepärane aeg nautida meie mitmekesist loodust ja avastada uusi kohti. Pakume välja 1O RMK matkarada, kuhu sel suvel sammud seada, et veenduda – meie kodumaa on imeilus!
Valgejärve loodusõpperada
Tallinnast 60 kilomeetri kaugusel Saue vallas asub Valgejärve loodusõpperada. 6,5 kilomeetri pikkune rada algab ja lõpeb Järveotsa järve kaldal RMK lõkkekoha juures. Vaatamist jagub Valgejärve maastikukaitseala läbival rajal küllaga. Esmalt saab jalutada mööda kaunist metsateed, mis viib Valgejärve äärde ja muutub tagasiteel juba rabamaastikuks. Teekonnal on matkajal võimalik ronida uude vaatetorni ja teha tutvust hundiaedikuga. Suve jooksul hakkavad mätastel valmima murakad, pohlad, sinikad ja jõhvikad. Pärast matka on hea teha RMK Järveotsa lõkkekoha juures väike piknik.
Kauksi oja loodusrada
Ida-Virumaal saab Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse juurest alguse Kauksi oja loodusrada, mis kulgeb Peipsi järve suubuva Kauksi oja sängi ümber. Maastik on mitmekesine: kaunid männikud vahelduvad segametsaga, metsatukad omakorda järverannaga. Suvisel ajal tasub aeg-ajalt pilk kaunitelt vaadetelt ka maapinnale suunata, sest sealkandis asuvad head mustikakohad. Kes aga tahab anda oma teekonnale põnevust juurde, võib läbi teha nutimängu. Selleks on rajal punktid QR-koodiga, mida telefoni skaneerida. Kindlasti tasub sisse astuda ka Alutaguse rahvuspargi külastuskeskusesse, mis sai uue ilme ja kaasaegse püsinäituse 2021. aastal.
Neeruti loodusrada
Neeruti loodusrada Lääne-Virumaal pakub avastamiseks kauneid ja vaheldusrikkaid maastikke. Sealkandis on näha ka mitmeid Kalevipoja tegutsemisjälgi ja neid aitab avastada audiogiid. Rajal on 15 infopunkti, lisaks võib vaadata koomiksitahvleid, millel piltjutustused Neeruti lugudest.Rada algab ja lõpeb Eesjärve telkimisalal ning olenevalt soovist ja jaksust võib valida nii pikema ehk 3,5-kilomeetrise kui ka lühema raja, mille pikkus on 1,5 kilomeetrit. Kindlasti paeluvad pilku Neeruti Ees- ja Tagajärv ning Sadulamägi. Ilusaid vaateid saab imetleda ka pikkade vallseljakute ehk ooside harjalt.
Männikjärve õpperada
Veidi rohkem kui 7 kilomeetri pikkune Männikjärve õpperada asub Endla looduskaitsealal. Rada saab alguse ja ka lõpeb Tooma külas Jõgevamaal. Raja tõmbenumbriks on kindlasti 7 meetri kõrgune vaatetorn, mille tipust paistab kätte kogu 210 hektari suurune Männikjärve raba. Õpperajal matkates saab näha erilisi loodusväärtusi – siin kasvavad mitmed kaitsealused taimed, nagu soo-neiuvaip ja kuradi-sõrmkäpp, rabas elutsevad punaselg-õgija ja rüüt.
Marimetsa matkarada
Ilusat soomaastikku jagub ka Läänemaale. Marimetsa 9 kilomeetri pikkune edasi-tagasi rada annab hea võimaluse tutvuda erinevate elupaikadega. Matkarada kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algab laudtee, mis läbib erinevaid sootüüpe ja jõuab lõpuks puitplatvormil vaatetornini.
Laiksaare loodusrada
Laiksaare loodusrada Pärnu maakonnas on 1,5 kilomeetrit pikk. Ehkki sammude skoor jääb seal matkates väikseks, saab rajal sellegipoolest panna proovile nii füüsilise vormi kui ka hallid ajurakud. Teel tuleb ületada kolm purret ja maha langenud puid ning ronida mööda jõekallast. Linnuhuvilist matkajat rõõmustab kindlasti suleliste liigirikkus. Kui on aga soov kombineerida loodusvaatlused tehnoloogiaga, siis rajal saab mängida nutimängu „Laiksaare metsaseiklus“. Selleks tuleb alla laadida Loquizi äpp.
Koigi õpperada
Kui suisel ajal Saaremaal olla, siis tasub minna jalutama Koigi õpperajale. 5,7-kilomeetrine rada asub Saaremaa suurimas rabas ja kulgeb ümber Pikkjärve. Teekonna jooksul on võimalik vaadelda soo erinevaid arengujärke. Rahvasuu räägib, et Koigi rabajärve on maetud aare, mida valvavad vaimud, kes end vahel ka inimestele näitavad. Pole päris kindel, kas mõnel matkajal õnnestub neid tõepoolest näha, kuid arvukalt linnuliike saab rabas jälgida küll. Selleks on parim koht raba servas asuv vaatetorn. Puhkepausiks on rajal kolm järveäärset platvormi.
Õisu matkarada
Kas teadsid, et lisaks Põlvamaal asuvatele Taevaskodadele leidub üks selline ka Viljandi maakonnas? 2,5-kilomeetrine Õisu matkarada viib jõeorgu ja sellele kohale on rahvas andnud Mulgimaa Taevaskoja nime. Matkarada asub Õisu mõisa südamest veidi põhja pool kauni Vidva oja kaldal. Ehkki rada on lühemapoolne, nõuab sellel liikumine füüsilist pingutust. Värskelt renoveeritud rajal pole enam treppe ja matkaja saab oru veerust üles köie abil sportlikku jõudu ja nutikust kasutades. Tähelepanelik vaatleja leiab ühelt liivakivi paljandilt ka 1930. aastatel graveeritud reljeefi „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld.
Luhasoo õpperada
Võrumaal Rõuge vallas asuva Luhasooga tutvumiseks on rajatud 5 kilomeetri pikkune õpperada, mille märgades osades kõndimist hõlbustab laudtee. Rada kulgeb mööda rabajärvest ning juhatab meid mineraalmaasaarele, kus asub mõnus palkidest metsaonn. Majast leiab lavatsid ja küttekolde, kõike võib kasutada, ainult puud tuletegemiseks peaks raja alguses asuvast puukuurist kaasa võtma. Metsaonnis viibimine ja ööbimine kehtib põhimõttel „kes ees, see mees“. On tore varahommikul keset raba ärgata ja järves karastav suplus teha.
Koiva pärandkultuuri õpperada
Huvitav ja vaheldusrikas 2 kilomeetri pikkune Koiva pärandkultuuri õpperada Valgamaal tutvustab meie esivanemate kombeid ja eluolu. Teele jäävad ohvrikivi, kikkapuu istandus ning põlised vaigutatud männid. Rajale jääb ka lõkkekoht ning eelmisel aastal püstitatud uus metallist konstruktsiooniga Tellingumäe vaatetorn, millel kõrgust eelnevaga võrreldes 5 meetrit rohkem. Ülemine vaateplatvorm asub maapinnast 25 meetri kõrgusel ja torni tipu absoluutne kõrgus merepinnast on 121 meetrit.
Pane tähele!
Olgu matk pikem või lühem, kodule lähemal või kaugemal, toreda päeva õnnestumisele aitab kaasa ettevalmistus. RMK radade ja vaatamisväärsuste info on koondatud veebilehele www.loodusegakoos.ee.
Paljud rajad asuvad kaitsealadel, kus kehtivad eraldi reeglid ning nendest kinnipidamine võimaldab kaunist maastikku ja liigirikast elustikku nautida kõigil matkajatel. Põuasel ja tuleohtlikul ajal peab järgima päästeameti piiranguid. Loodusesse prügi sattumist aitab aga ära hoida põhimõte „kõik, mis jaksan kaasa tuua, jaksan ka ära viia“. Ilusaid matkaelamusi kõigile!