- Eesti Erametsaliidu volinikud saatsid pöördumise Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule.
- Probleem on, et kehtestatud piirangutele ei järgne kohest ja õiglast hüvitist, ja nii juba aastakümneid.
- Asi tuleb lahendada koos plaanitavate looduskaitseseaduse muudatustega.
Rangelt kaitstavate erametsade pindala on viimase kümne aasta jooksul ligemale kahekordistunud. Piirangud muutavad rangemaks ja laienevad, kuid hüvitised maaomanikule lubatakse teha korda kunagi tulevikus. Nii ei saa see jätkuda, ütlevad Erametsaliidu volinikud pöördumises valitsuse ja Riigikogu poole.
Metsaomanikud väljendavad üha süvenevat muret looduskaitseliste piirangute lisandumise, kui pideva ja mitte kunagi lõpulejõudva protsessi pärast. Probleem on, et kehtestatud piirangutele ei järgne kohest ja õiglast hüvitist.
Eesti on metsarikas riik, samuti omanike riik, sest ligi pool metsadest kuulub eraomanikele. Lisaks on Eesti loodus- ja kultuuriväärtusi hoidev riik, kus kolmandikus metsadest on majandustegevus piiratud erinevate kaitse-eesmärkide tõttu. Kokkuvõtvalt on rangelt kaitstavate erametsade pindala Keskkonnaagentuurist saadud andmetel viimase kümne aasta jooksul ligemale kahekordistunud. Tegemist on erametsaomanikke märkimisväärselt mõjutava muutusega.
EEML-i juhatuse esimees Ants Erik ütles, et maaomanik ei ole looduse vaenlane. Kui looduskaitse võtab temalt jõuga eraomandi ära, on see kahjulik nii loodusele, maaomanikule kui ühiskonnale tervikuna. „Kui maaomanikud näevad, et kodumetsad võetakse ilma õiglase hüvitiseta käest, ei majanda nad metsa viisil, mis loodusväärtusi suurendada aitaks. Tänast olukorda aitaks suuresti lahendada see, kui looduskaitseliste piirangute alla jäänud maa omanikul oleks võimalik piirangute eest saada õiglast hüvitist, vahetada maa samaväärse riigimaa vastu või müüa see õiglase hinnaga riigile,“ selgitas Erik.
Võrus toimunud Eesti Erametsaliidu (EEML) volinike koosolekul kirjutasid metsaomanikud ühiselt alla pöördumisele Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poole. Volinikud, kes on kümnete tuhandete metsaomanike esindajad erinevatest Eesti piirkondadest, leiavad pöördumises, et looduskaitseseaduses kui enamuse looduskaitseliste piirangute algallikas tuleb vältimatult sätestada, et looduskaitselised piirangud hüvitatakse piirangu kehtestamisel õiglaselt ja kohe, kas rahalise maksena või võimaldades piirangutega maa vahetamist riigi tulundusmetsa vastu.
Artikkel ilmus Maalehes.