Postimehe toimetuse kallutatus metsateemadel algas peatselt pärast omanikuvahetust. Viimastel aastatel ilmub iga paari päeva järel Postimehes mõni metsasektorit mustav artikkel. Täna, 21. aprillil Postimehes avalikustatud kirjutis, kus on võetud isiklikult rünnata Alutagusel elavat peret, pannes välja pildid nende kodust, rünnates otseselt nende aastakümnetepikkust traditsioonilist elutegevust ning omistades neile negatiivseid iseloomuomadusi, on Eesti Erametsaliidu hinnangul taunimisväärne.
Lisaks on ajaleht toonud välja detailset infot pereettevõtte ja finantsseisu kohta, esitades ebapädevaid järeldusi ning käsitledes alusetult nende tegevust negatiivses võtmes. Ajalehe andmetel kuulub perekonnale 195,46 hektarit metsamaad, millest juba võeti või peatselt võetakse kaitse alla 42% (83,9 hektarit). Artikli autorid võrdsustavad Evelyn Hintsi ja Gunnar Lepasaare vastasseisu nende maade kaitse alla võtmisele ahnusega ning avalikult taunivad neid oma valduse kaitsmise eest.
Ühtlasi juhib Eesti Erametsaliit tähelepanu, et liit ei ole maadevahetuse esindaja, nagu Postimees väidab, vaid pakub maadevahetust välja kui ühte võimalikku lahendust riigi tegevuse tagajärjel tekkinud keerulisele olukorrale, et leevendada erinevate piirangutega tehtav ebaõiglus maa- ja metsaomanikele. Seda eriti olukorras, kus maadevahetuse võimalust teiste riigile vajalike maade puhul aktiivselt kasutatakse (nt 2020. – 2021. aastal Rail Baltica projekti raames teostatud maadevahetused).
Maadevahetusega kaasnevad riskid on loomulikult olemas, kuid uusi reegleid tehes saab mineviku kogemustest õppida ja juba eos riske maandada. Seetõttu oli ka erametsaliidu ettepanek võimaldada maadevahetust vaid sama maakorralduspiirkonna piires, mitte Alutaguselt Tallinna, nagu artiklis väita üritatakse. Aastatetagune ebaõnnestumine ei tähenda, et see lahendus oma olemuselt on kuidagi halb.
Evelyn Hints ja Gunnar Lepassaare pere talukoht on 300 aastat vana. Nagu maal elavatele inimestele ikka, on nende jaoks mets üks peamisi sissetulekuallikaid. Nende pere ostis paarkümmend aastat tagasi riigilt metsamaa, mida toona müüdi maatulundusmaana. Kuus aastat tagasi teatas Keskkonnaamet, et võtavad selle metsa kaitse alla kui potentsiaalse lendorava elupaiga. Ühtegi lendoravat selles metsas ei elanud ja ei ole sinna ka pärast kaitse alla võtmist elama asunud. Kuna tegu on piiranguvööndiga siis mingit kompensatsiooni perekond riigilt selle metsa eest ei saa. Riigile hüpoteeki täishinnas peavad nad aga edasi maksma. Sarnases olukorras on Alutagusel mitmed pered. Seetõttu on Alutagusele täiendavate piirangute kehtestamine kogunud kohalikelt mitusada vastuhäält.
Kavandatavad lendorava püsielupaigad asuvad kokku ligi 700 hektaril eramaadel, mitte vaid 90 hektaril, nagu Postimehe artikkel väidab. Lisaks soovitakse ELFi ettepanekul liita rahvuspargiga eramaadel asuvad olemasolevad ja projekteeritavad püsielupaigad, millest samuti artiklis kirjutamata jäeti. Samuti soovitakse kõikide olemasolevate lendorava püsielupaikade piiranguvööndites oluliselt karmistada kaitsekorda, lubades seal vaid püsimetsandusvõtete kasutamise. Postimees on oma artiklis jätnud detailidesse süvenemata ning sellega sihilikult üritanud maaomanike muret pisendada.
Rünnata Postimehe veergudel isiklikult inimesi, kes seisavad oma kodu püsimise eest ning teha meelevaldseid järeldusi metsaomanike poolt Riigikogule esitatud ettepaneku kohta ilma asjasse sisuliselt süüvimata, on Eesti Erametsaliidu hinnangul äärmiselt taunimisväärne ja avalikkust eksitav. Alutaguse elanikud väärivad Postimehelt avalikku vabandust ja eksitavate väidete ümberlükkamist.
Last modified: 27. sept. 2024
