Algamas on lindude pesitsuse kõrgaeg. Eesti Erametsaliit pani kirja üldised soovitused edasilükkamatute kevadsuviste raiete planeerimiseks nii, et sel ajal pesitsevaid linde võimalikult vähe häirida.

Soovitame kevadsuviste raiete planeerimisel võimalusel kinni pidada järgmistest nõuannetest:

Võimalusel ära planeeri töid eriti linnurohketes kasvukohatüüpides.

• Kõige linnurohkemad on lehtpuu enamusega laane- ja salumetsad (jänesekapsa, sinilille, naadi kasvukohatüübid). Kui võimalik, hoidu nendes metsades raiete tegemisest lindude pesitsusperioodil (aprilli keskpaigast juuli alguseni). Eriti ettevaatlik tuleb nendes metsades olla lageraiet tehes, võimalusel tuleks seda pesitsusperioodil mitte teha.
• Linnurohkuselt järgnevad metsad on viljakatel õhukese turbakihiga muldadel esinevad soovikumetsad (sõnajala, tarna, angervaksa kasvukohatüübid), kus kasvavad kuuselehtpuu-segametsad, sanglepikud ja sookaasikud. Ka seal on lindude suurimaks häirijaks lageraie. Võimalusel hoidu seal raiete tegemisest mai algusest juuli keskpaigani.
• Pohla ja mustika palumetsades ning jänesekapsa-mustika palumetsades on domineerivaks puuliigiks mänd, segametsas esineb lisaks veel kuuske ja lehtpuid. Kõige suurem lindude häirimise oht on aprilli keskpaigast juuli alguseni.
• Nõmme- ja kõdusoometsad ei ole nii linnurikkad kui eespool loetletud metsatüübid ja oht linde häirida on väiksem. Siiski tasub ka sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi männikutes võimalusel vältida aktiivseid raietegevusi mais-juunis.
• Siirdesoo ja rabastuvate metsade linnustik on suhteliselt vaene, häiringuteks kõige tundlikum periood on mai keskpaigast jaanipäevani. Kuna need metsad on elupaigaks ka kanalistele, siis nende esinemise korral on soovitav juba märtsi keskpaigast olla metsamajanduslike tööde käigus ettevaatlik.

Kui kevadsuviseid raietöid ei ole siiski võimalik edasi lükata:

• Jäta langile säilikpuid ja väldi kevadsuvisel perioodil lageraiejärgset lankide puhastamist okstest ja muust risust. Mitmed uuringud kinnitavad langi puhastamata jätmise soodsat mõju maapinnal pesitsevatele liikidele.
• Säilitada tuleks õõnsustega puud, lamapuitu ja tüükaid.
• Linnurikkuse säilitamiseks tuleks metsa majandamise käigus võimalusel säilitada puistute alumised rinded, järelkasv ning alusmets, sest need on pesitsus- ja toitumiskohaks paljudele linnuliikidele.
• Kui raie eeldab võsa/alusmetsa eemaldamist, siis tee seda enne pesitsusperioodi algust.
• Paigalda kavandatava raiealaga piirnevale alale pesakaste.
• Püüa raietööd tehtud saada võimalikult lühikese ajaga.

Soovituste koostamisel on lähtutud Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringust, millega saab tutvuda SIIN.

Asjatundlikku nõu ja abi metsatööde planeerimisel saab kohalikust metsaühistust.

Last modified: 27. sept. 2024