Euroopa metsade seisundi 2020. aasta aruande kohaselt on metsade pindala Euroopas alates 1990. aastast kasvanud 9%, kuid puidu biomassi maht samal perioodil koguni poole võrra. Kaitsealuste metsade osakaal on viimase 20 aastaga kasvanud 65% võrra. Kasvavate puidu- ja süsinikuvarude taga on metsade kestlik majandamine.
Raporti andmetel moodustab metsamaa pindala 35 protsenti Euroopa maismaa pindalast. Puidu biomassi kasvu on vedanud metsade tiheduse suurenemine, mille kasvu on kiirendanud metsade majandamine. Keskmine hektari puidutagavara on 169 tihumeetrit, mida on ligi kolmandiku võrra rohkem kui 1990. aastal. Kokku on Euroopa metsade puidutagavara kasvanud 31 miljardi tihumeetrini. Muutunud on ka metsade vanuseline struktuur – vanade metsade osakaal on kõikjal Euroopas suurenenud.
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid ütleb, et metsade ühtlane vanuseline jaotus on nii keskkonnaalaste kui majanduslike eesmärkide saavutamise oluline eeldus. “Metsade vanuseline tasakaal aitab ühtaegu saavutada kliimaeesmärke, tagada metsade elurikkust ja puiduressursi stabiilset kättesaadavust,” selgitab Metslaid. “Vanuse kasvades metsade elujõulisus ja haiguskindlus väheneb, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele looduslikele häiringutele ning ühes sellega hakkab metsade süsiniku sidumise võime paraku vähenema. Metsade uuendamine täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja metsade elujõulisuse tagamisel,” lausub ta. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti metsadesse istutatud ligi 100 miljonit uut puutaime.
Metslaidi sõnul hakkab Euroopa Liidu rohelepe mõjutama majanduse kõiki sektoreid, kuid metsa- ja puidusektoril on puidu kui keskkonnasõbraliku ja taastuva tooraine väärindajana selle eesmärkide täitmisel üks võtmeroll. “Kauakestvad puittooted nagu puitmajad ja -mööbel võimaldavad puidus salvestatud süsiniku endas pikaks ajaks lukustada. Puiduvarumisel ja puittoodete valmistamisel tekkivate jääkidega näiteks nagu oksad ja saepuru saame fossiilkütuseid asendades soojaks kütta nii mõnegi kodu,” lausub ta. Jätkusuutliku metsamajandamise kasulikku mõju kliimaprobleemide leevendamisel on kinnitanud ka ÜRO kliimaraport IPCC.
Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhi Jaan Kersi sõnul käivad maailmas suuremahulised teadus-arendustegevused, mis otsivad võimalusi, kuidas puitu eri valdkondades võimalikult targalt ja efektiivselt rakendada. “Puidurafineerimise teel toodetud ligniinis, tselluloosis ja hemitselluloosides on peidus suur potentsiaal, sest nendest on võimalik valmistada tarbeplaste, pakendimaterjale, rõivaid, viimistlusmaterjale ja teisi keemiatooteid, mida oleme siiani tootnud fossiilsest toorainest. Küsimus on praegu selles, kuidas valmistada neid tooteid nii, et need oleksid tarbijale taskukohased ja toote elutsükli lõpus saaks materjali taaskasutada kaskaadina järgmistes toodetes,” ütleb Kers. Kersi sõnul ei ole kahtlust, et puit kui kiiresti taastuv ressurss omandab roheleppest tulenevate kliimaeesmärkide valguses üha suuremat rolli igapäevaste tarbimisvajaduste rahuldamisel.
Link raportile: https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/08/SoEF_2020.pdf
Eesti Metsaseltsi pressiteade 15.02.2021