PUIDUTÖÖSTUS

• Saematerjal

Servamata saematerjal – saetud on ainult lapikpinnad

Plank – paksem servamata saematerjal (nn tisleripuit)

Servatud saematerjal –  materjalil on neli tasapinnalist külge

Poomkandiga saematerjal – servatud saematerjal, mille servad ei ole kogu ulatuses tasapinnalised

Sõrmjätkatud saematerjal –  saematerjalist lõigatakse välja kõik oksad ja muud rikked ning sõrmjätkatakse saadud jupid vajaliku pikkusega toorikuteks (oksavabast tisleripuidust ehituses kasutatavate taladeni, kus mitu sõrmjätkatud prussi on kokku liimitud)

Ristlõike mõõtmete alusel liigitatakse saematerjali nii:

Kantpalk – paksus üle 175 mm, laius sama või +/- 25 mm

Pruss – paksus ja laius 100–175 mm

Plank – paksus 38 mm, laius üle 75 mm

Prussik – paksus 38–50 mm, laius 75–150 mm

Latt – paksus ja laius alla 75 mm

Laud – paksus alla 38 mm, laius üle 75 mm

Liist – höövelpinnaga saematerjal, mille paksus ja laius alla 75 mm

• Höövelmaterjal

Hööveldamisel muudetakse materjal käsihöövli või höövelmasinaga tasapinnaliseks või silutakse seda. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest.

Hööveldusviisi järgi eristatakse:

Ümberringi hööveldatud – hööveldatud on kõik küljed

Profiilhööveldatud – täisnurksest erinevasse kujusse hööveldatud

Hööveldatud sulundlauad – hööveldatud on mõlemad küljed

Hööveldamata sulundlaud – esikülg on saepinnaga, tagakülg jämehööveldatud

Funktsiooni järgi on tuntuim üldine jaotus:

Välisvoodrilauad, sisevoodrilauad, palkvoodrilauad, põrandalauad, liistud

• Puidust plaatmaterjal

Spoon – vineeripakust kas ringkoorimise või hööveldamise teel lõigatud õhukesed puidulehed

Vineer – kokku on liimitud paaritu arv spoonikihte nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiudude suund teineteise suhtes risti

Filmivineer –  niiskuskindel vineer kaetakse fenoolvaikudega immutatud paberist pealistuskihtidega (materjal on kulumiskindel ja tugev, kasutuses nt autokastide põhjana)

Puitlaastplaat – puidulaastud liimitakse kokku ja plaadi pinnad lihvitakse siledaks

OSB-plaat (orienteeritud laastuga puitlaastplaat) – kasutatav laast on pikem (100–150 mm). Plaat on kolmekihiline ja välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti.

Puitkiudplaat – puiduhakke jahvatamisel tekkiv kiudmass on kokku pressitud ja kuivatatud; liimita, kuna sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Eristatakse pehmet, keskmise tihedusega (MDF) ja kõva plaati.

MDF-plaat – kokku on pressitud suhteliselt peeneks jahvatatud puiduosakesed (kasutusel peamiselt mööblitööstuses)

• Termopuit – toodetakse puidu kuumutamisel spetsiaalsetes kambrites maksimaalselt 193 kraadini (Thermo-S) või 197–212 kraadini (Thermo-D). Kõrge temperatuuri toimel eemaldub puidust vaik ja algab puidu keemilise struktuuri muutumine, eelkõige ligniini lagunemine. Tagajärjeks on puidu värvumine tumedamaks. Termotöödeldud puit on keskkonnamõjudele vastupidavam.

• Inseneripuit – peamiselt ehituses kasutatavad komposiitmaterjalid: liimpuit, ristkihtpuit, spoonribapuit, spoonkihtpuit. Tuntuimad neist on on liim- ja ristkihtpuit.

• Liimpuit – Kasutatakse kas plaatmaterjalina (nimetatud ka liimpuitkilbiks, kasutatakse nt mööblitööstuses) või taladena.

Lamell-liimpuit ehk lihtsalt liimpuit saadakse sõrmjätkatud lamellide (vähemalt 4) paksuses kokku liimimisel. Puitlamellid liimitakse paralleelselt kiudude suunaga.

Talade saamiseks liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse puitlamelli (saematerjalitüki) lapped selliselt, et kõikide lamellide süü suund ühtib liimpuidu pikitelje suunaga.

Liimpuitkilp – plaadikujuline toode. Valmistatakse suhteliselt kitsast kalibreeritud puitmaterjalist, mis ühendatakse omavahel külgipidi. Liimpuitkilbid on tugevamad ja vastupidavamad kui tavaline puitlaud, lisaks ei pragune, ei kuiva lõhki ega lähe paindesse. On nii tervetest lamellidest kui sõrmjätkatud materjalist. Pikemad kilbid on kõik sõrmjätkatud.

Liimkihtpuit – (ka spoonliimpuit; kasutatakse ka soomekeelset nimetust kertopuu) on kihiline materjal, mis valmistatakse puidust spoonide kokkuliimimisel. Nägus, pikaealine, kerge, lihtsalt monteeritav ja hea tulepüsivusega materjal. On tugevam, mõõtudelt ühtlasem ja sirgem kui saepuit või lamell-liimpuit.

• Ristkihtpuit – mõneti vineeriga analoogne materjal, koosneb paaritust arvust puidukihtidest, milles kiudude suund kõrvuti asetsevates kihtides on teineteise suhtes risti. Spooni asemel on kihtides serviti kokku liimitud või liimimata puitlamellid. Saematerjali ja isegi liimpuittalaga võrreldes on suur eelis see, et puidu survetugevus kiududega ristsuunas on üsna tagasihoidlik.

Ristkihtpuitu saab toota ka liimimiseta, puidukihid liidetakse siis kokku pöökpuidust tüüblitega.

• Vineerribapuit – puidu spooniribadest kokkupressitud materjal.

PUITMAJATÖÖSTUS

Tehases toodetud puitmajade jaotus tehnoloogia järgi:

Aiamajad – valmistatakse freesprussist või valmiselementidest

Masintoodetud palkmajad (ka freesprussmajad) – majapalgid on erineva paksuse, kõrguse ja diameetriga, need on kas liimitud või naturaalsed (nn massiivpalk). Maju toodetakse nii ümar-, ovaal- kui kandilistest palkidest.

Käsitöö palkmajad – toodetakse nii kandilistest kui ümarpalkidest seintega; käsitöö muudab iga maja omanäoliseks

Puitkarkassmajad – seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Toodetakse tihti elementidena ja moodulitena (e ruumelementidena).

Elementmajad – standardiseeritud tootmisprotsess võimaldab tehases maja elemendid valmistada kiiresti ja ka maja kokkupanek võtab aega vaid mõne nädala

Moodulmajad – (ka ruumelementmajad) ehitise ruumilised osad, kus põrand, seinad ja lagi on omavahel juba tehases kokku monteeritud; moodul võib sisaldada ka mitut väiksemat ruumi.

Valmismoodulid transporditakse ehitusplatsile ja monteeritakse vundamendil tervikehitisteks.

PUIDUENERGEETIKA

Puitkütused jaotatakse küttepuiduks ja puidupõhiseks kütuseks.

Küttepuit – kütusena kasutatav keemiliselt töötlemata puidu biomass, sisaldab puud ja kõiki tema osi lähteolekus

Puidupõhine kütus – puidu mehaanilise, termilise ja keemilise töötlemisega vääristatav (lähtematerjalist kõrgema kütteväärtusega) ja kütusena kasutatav tahke, vedel või gaasiline produkt. Töötlusviisideks võivad olla pürolüüs (termiline lagundamine), hüdrolüüs (keemiline lagundamine veega), immutamine ning pressimine või peenendamine (tolmustamine) koos kuiva(ta)misega. Siia kuuluvad: puiduõli, etanool, must leelis (ka nt vana paber, papp), puusüsi, puugaas, briketid, graanulid, puitpuuder ehk puidutolm.

Küttepuitu iseloomustatakse ka detailsemalt:

Küttepuu – Tööstusliku raie ja metsade ning haljasalade hooldustöödel spetsiaalselt kütuseks valmistatav ja teatavatele kvaliteeditingimustele vastav puitmaterjal (halud, hagu jne). Kindlasti tuleks enne kütusena kasutamist kuivatada.

Metsaraiest saadakse veel oksi, latvu, kändusid ja sellist peenikest puitu, mida muu tööstus ei kasuta. See materjal vajab üldjuhul enne kütusena kasutamist töötlemist (nt hakkpuit).

Ka puidutööstusest saab kütteks kasutatavat puitu (saepuru, koor, servad, pinnad, klotsid jne). Enne kasutamist sageli töödeldakse (nt saepurust saab puidugraanuleid).

Taaskasutuspuitu (olme-, tööstus-, ehitus-, lammutuspuit jms), mida kasutatakse kütteks, soovitavad tehnikaülikooli teadlased muide nimetada jäätepuiduks.

Energiapuit – istandustes või põldudel spetsiaalselt küttepuiduks kasvatatavad kiirekasvulised puud (paju, lepp, pappel jm)

Presspuit – mehaaniliselt või hüdrauliliselt purustatud ja/või pressitud puumass. Võib sisaldada puitu, koort, lehti/okkaid jms

Hakkpuit ehk puiduhake –  spetsiaalsetes purustites (hakkurites) tükeldatud võimalikult ühesuguse suuruse ja lõikepinnaga puitmaterjal

Puitbrikett – väärindatud puitkütus, mida valmistatakse peenefraktsioonilisest puittoormest kõrgsurvepressimisega. Üldjuhul siduvaid lisaaineid ei kasutata.

Puidugraanulid ehk pelletid ehk prullid – väärindatud puitkütus, mida valmistatakse peenest puittoormest (enamasti saepuru) kõrgsurvepressimisega, lisandeid ei kasutata

Puittolm ehk puitpuuder – väärindatud puitkütus, mis on saadud puitmaterjali peenestamise/jahvatamisega

Allikas: puuinfo.ee ja seal viidatud artiklid; Eesti puitmajaliidu kodulehekülg; Unto Siikaneni „Puidust ehitamine”, kirjastus Ehitame, 2012

Last modified: 27. sept. 2024