Kui kodust ära viia kõik puidust asjad, jääb järele peaaegu tühi ruum. Vaidlustes, kas metsa raiuda või mitte, küsivad metsamehed tihti raiete vastu olijailt, kas nad saaksid igapäevaelus puiduta hakkama. Sagedane näide on siis, et taburet on puidust või et nii raamatud kui ka tualettpaber on tselluloosist, mida saab samuti puidust. Ikkagi enamik Esialgu põgusamal vaatlusel ja lõpuks põhjalikumalt hakkasime tuttavatega kokku lugema, mida nad siis ikkagi kaotaks, kui puidust asju nende elupaigas ei oleks. Väga kiiresti sai selgeks, et erilist vahet linnakorteril ja maamajal selles mõttes ei ole. Puidust on enamik hädavajalikest asjadest. Puit on enamasti ka kütteaine kas halgudena või katlamaja hakkpuiduna. Jänni jäime ehitusmaterjalidega ja eriti tekstiiliga. Näiteks, et kas laminaati, mille aluseks kokkupressitud paberkihid, lugeda puidust põhjal olevaks tooteks. Tekstiili, millelt ei leidnud koostist märkivat silti, lihtsalt ei tundnud ära. Näiteks viskoos (rayon), modaal ja tencel viitavad puidutselluloosile ja üldiselt on teada, et puidutselluloosist kiu alusel toodetud tekstiil on puuvilla järjest rohkem välja vahetanud, aga käega katsudes ei oska enamasti neid eristada – see vajaks eriteadmisi ja kogemust. Keeruline on tuvastamine ka seetõttu, et sageli on materjalid segudena ja on kasutatud markeeringuid, mida ei tunne ära.
Maamaja köök ja selle puidukasutus. (Foto: Eesti Erametsaliit)
Selles maamaja köögis, mis pildil, jõudsime sinna, et kui kogu puit ära võtta, oldaks omadega keldris. Plastikaknad jääks alles, aga aknalauad on täispuidust. Puidust on selles majas ka uksed, uksepiidad, teisele korrusele minev trepp. Välisseinte kihtideni ei jõudnud. Küll aga leidsime veel suurel hulgal väiksemaid puidust esemeid, nagu lõikelauad, suur puidust kandik, korv jms. Mis jääks alles? Linnakorteris elava Craig Tislariga püüdsime ruum haaval kujutleda, mis pärast puidu äravõtmist alles jääks. Kõige vähem kannataks vannituba, kust kaoks MDF-plaatidest kapid, ja WC, kust niisiis kaoks tualettpaber. Saunaruumi see-eest jääks alles vast ainult keris ja plekk-kausid. Magamis- ja elutoast kaoks voodid ja diivan – järele jääks naelad-kruvid ja arvatavalt tekstiiliosa. Riidekappidest ja muudest kappidest jääks alles ka uksehinged ja metallist käepidemed. Puidust riidepuudest jääks vaid konksud. Puidust (selle hulka arvestasime nii täispuidu kui puitplaadid, liimpuidu, vineeri, spooni) on korteris ka kõik toolid ja lauad – kirjutuslauad, köögilaud, elutoa diivanilaud ja televiisorilaud koos kapiga. Alles jääks peale kruvide-naelte kirjutuslaua sahtlisiinid. Esikusse jääks metallist nagid, riidepuude toru ja peegel, kööki kraanikauss, voolikud, nõuderestid ja nõud, köögimasinad, kappide uksehinged, sahtlite siinid ja riiulite plastikust kandurid. Põrandaharjast jääks vaid harjased, kardinapuudest siinid ja konksud. Korterist kaoks uksed ja lae viimistlusplaadid. Millest veel peaks loobuma? Kui puitu poleks, kaoks seinalt käokell ja Craigi naine ei saaks enam maalida – pintslitest alles vaid harjased, molbertist mõni kruvi. Pildiraame ka ei oleks. Harilikest pliiatsitest oleks alles vaid süsi ja majast kaoks tikud. Raamatutest jääks alles vast vaid selja tugevduseks kasutatud tekstiil ja ajakirjadest metallist klambrid. Ajalehed ei käiks, kaoks albumid ja paberfotod, sõpradelt saadud postkaardid. Craigi haamer ja viilid oleks varreta ja suurest noast jääks vaid tera. Jõulude ajal poleks kuuske ja saunavihtadest saaks vaid unistada. Korter oleks külm, sest katlamaja kütab hakkpuiduga. Katused variseks Korraks vaatasime ka väljapoole korterit – trepikojast kaoks puidust trepikäsipuud, aga välisuks jääks alles. Paljud majakatused vajuks kokku, kui on puitroovitus ja puidust sarikad. Palkmajadest jääks järele kõige vähem. Lõpuks jõudsime sinna, kas üldse ilma puiduta hakkama saaks. Kujutasime ette kõrbeinimesi, kellel puitu kusagilt võtta pole – kas siis ilma mööblita elu, kus vaid matid, padjad, tekid? Puiduta korteris annaks esiotsa vast magada kummimadratseil, aga kogu puidu asendamine oleks pea ületamatult keeruline. Võib-olla keegi asjatundja suudaks kokku arvestada, mitu tihumeetrit puitu mingi konkreetse korteri või elumaja ehitusel ja sisustamisel on kasutatud. Meie seda ei osanud. Puitmaterjalidest saab hea ülevaate näiteks Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu kodulehel olevast puuinfo rubriigist puuinfo.ee. Puidutselluloosist valmistatud tekstiilimaterjalide kohta leiab veidi infot internetist, näiteks Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõu Diana Tuuliku slaidiesitlus „Keemilised kiud”. VIKTOR HAAB
*Kirjutis ilmus Maalehe Metsalehes 22. veebruaril 2018.
Last modified: 27. sept. 2024
