Vanasti oli puit eestlaste kodudes asendamatu materjal. Puidust ehitati elamuid ja kõrvalhooneid, valmistati tööriistu, tarbeesemeid jms. Puitu kasutati kütteks. Inimene tundis puidu omadusi märksa paremini kui tänapäeval. Siin valik kasutusviise. Tasub meeles hoida, et piirkonniti puidukasutus mõneti erines. Näiteks puukoorest jalanõud: Alutagusel tehti isegi kasetohust säärikuid, paju- või pärnakoorest viisud olid suhteliselt laialt kasutusel jne, kuid saartel puukoorest jalanõusid ei tehtud.

Majaehitus. Kuusk, mänd.

Katus: Katuselatid kuusest. Katuse täites (roovlattide peale löödud põiklauad kaeti tohuga, löödi „kiselauad” peale, et toht kokku ei tõmbuks) ja katuse harjal kasutati kasetohtu. Katuselaastud tehti haavast.

Heinaküün. Küüni palk oli haab.

Aiateibad. Kuusest või kadakast, mis pidas kuusest kauem vastu.

Mööbel: Kuusk, mänd (kapid, kummutid), kask, sanglepp (laud), saar.

Nõud. Kõik vee-, piima-, söögi-, õlle- ja kaljanõud tehti puust. Mändi ei peetud vedelikunõude heaks materjaliks, sest männipuit läheb siniseks ja vettib. Piima-, õlle- ja kalanõud tehti lepast ja kadakast. Õllekapad olid kadakast, õlleankur ka tammest. Lähkrid ja õllenõud tehti ka paakspuust. Lüpsik oli kadakast. Ämbreid, toobreid, astjaid tehti veel kuusest – toorelt õõnsaks tahutud nõulauad jäeti esialgu paksuks. Kui puit kuivas, tahuti-hööveldati õhemaks. Nõude vitsadeks kasutati ka kuuseoksi, mis vinnutati tules pehmeks.

Enamasti tehti puunõud n-ö nõulaudadest, aga siin pildil on arvatavalt 19. sajandi algusest pärit nõud, mis valmistatud puu tüveosast. (Foto: erakogu)

Küte: Kui palki võeti, siis kuuse oksad, ladvad ja tõbised puud läksid kütteks. Männioksad, mis hagudeks liiga kõverad, põletati metsas. Üldiselt korjati kütteks hagu. Kaseoksad hagudena olid selles mõttes head, et need põlevad ka toorelt. Haokoo vitsad olid pajust. Kõige parem küttepuu leivaahju jaoks oli kuusepuu – põleb ühtlaselt korraga söeks. Liha suitsutamisel kasutati sangleppa. Luuad: Kaseokstest tehti luuad ja pajuokstest luuale võrud peale.

Vihad: Kasest. Luuad ja vihad tehti vanal kuul, et kirbud sisse ei tuleks. Tehti ka lepavihta, mis pidi valu ära võtma.

Nuustik. Tehti niine- ehk pärnakoorest.

Seep. Valmistati kuuse vaigust.

Vanker. Ree ja vankri kodarad tehti tammest. Vankri assid pihlakast. Hobuse look tehti kasest, toomingast. Aisad ja vankri redelid tehti kasest.

Reha. Varred noortest kuuskedest, reha ise kasest, vahtrast, saarest. Pulgad kuslapuust, pihlakast, saarest, sirelist. Rehapulgad ja salapulgad tehti ka tammest või kukerpuust, türnpuust.

Sõel. Sõelapõhi tehti niine- ehk pärnakoorest või -pindadest. Sõela kere (ka sarja, külimati või mati kere) koolutati haavapindadest.

Lumekingad. Need olid nagu suusad, kuid laiad ja lühikesed, ülespoole koolutatud otstega. Valmistati haavapuust.

Vardad ja heegelnõel. Hea materjal oli sirel.

Pillid. Pilli hea kaanelaua (kandlete ja viiulite kõlalauad) sai kuusest. Vilepille tehti lepast ja pasunaid lepakoorest.

Looma kaelakrapp. Valmistati kuusest.

Lokulauad. Valmistati kuusest.

Loomade allapanu. Kui põhku oli vähe, kasutati tooreid kuuseoksi, mis raiuti katki. Oli teada, et kuuseoksasõnnik on põllule väga hea väetusaine. Lepaoksi koos lehtedega kasutati looma aseme tahendamiseks või viidi karjaaeda virtsa sisse.

Lammaste toit. Haavakoosid varuti talveks lammastele toiduks. Loomade paljaksnäritud haavaoksad kasutati kütteks.

Mesipuu. Valmistati haavast. Mesipakkude katuste kaitseks ja vooderduseks kasutati kasetohtu.

Puusärk. Materjal oli mänd.

Väravavõru. Kõige parem materjal oli pajukoor (tehti ka toomingast). Sellest tehti ka katuselati väädid ja looma kaelaketi võru, millega kett kinnitati lauda seina külge.

Vikati vits. Hea vikativitsa, millega vikat löö külge kinnitada, sai lõhestatud paakspuuoksast.

Võrgukorgid. Kalamehed kasutasid kasetohtu.

Jalanõud. Kinga- või saapatalla vahele pandi kasetohtu, sest nahk oli kallis. Sellest võidi saada „kriuksuvad” saapad. Viiskusid valmistati niine- või pajukooreribadest. Punuti ristikoeliselt, külgedele moodustunud aasadest tõmmati läbi nöörid, mis tavaliselt ristati piki säärt üles ja seoti põlve alla kinni (nagu pasteldel). Näiteks venelased valmistasid viiskusid ka kasekooreribadest. Meie Alutaguselt on teada säärikute valmistamine kasetohust.

Köis. Materjaliks kasutati niine- ehk pärnakoort.

Korv. Kasutusel oli lai valik materjali. Enamasti tehti paju-, kadaka- või toomingavitstest, korvirõngad kadakast, vahel ka sarapuust. Korve (aga ka soolavakkasid) tehti männijuurtest, kartulikorve ka kuusejuurtest. Korvivõrud tehti mõnikord ka noortest pihlakatest. Pihlakas oli kõlkakorvi ehk märsi materjal. Ida-Eestis punuti märsse ka kasetohust. Tanukarbid punuti pärnakoorest.

Tõrv. Seda aeti männikändudest või -puust, vahel ka kuusest. Kuusetõrva ei peetud kuigi heaks, sest see oli kleepuv ning talvel võis kuusetõrvaga tõrvatud ratas külmuda.

Tökat. Valmistati kasetohust. Kui tökatile lisati rasva ja vaha, sai head saapamääret.

Taskulambi eest. Kasutati tõrvakseid, mis olid männi kändudest tehtud. Tõrvakalont andis pimedal ajal valgust ja ei kartnud tuult.

Peerg. Valmistati männipakkudest või ka kasest. Kaske ei kistud kohe peergudeks nagu mändi, vaid peerud kisti vastavalt vajadusele.

Õhuvärskendaja. Õhku puhastas kadakaokste suits. Kui puunõu andis halba lõhna-maitset, põletati sees kadakat. Pärast tuli nõud suletuna hoida ja lõpuks keeva veega loputada.

Jalutuskepp. Materjaliks kadakas. Karjased kasutasid pihlakapuust keppi, mis pidi andma kaitset huntide eest.

Parkimine. Saapa- ja pastlanaha parkimiseks kasutati kuusekoort. Toorest pastlanahka pargiti pajukoortega.

Värvimine. Kadakaga värviti ilusat halli, paakspuukoor annab ilusa kollase. Kollast saab ka kuuseokstest, kaselehtedest. Lepakoorest saab pruunikaspunast värvi, saarekoortega samblarohelist. Lepa- ja eriti just sanglepakoorest sai musta värvi, kui poest osteti kübaramusta juurde. Vanadest kuusekäbidest sai tumepruuni.

Allikad: Oskar Loorits „Endis-Eesti elu-olu. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest”. Eesti kirjandusmuuseum, Tartu 2004; kasutatud on kirjapanekut Märjamaa kihelkonnast lk 128–136; Koerust lk 17–21, nõude valmistamise kohta lk 86–87. Viiskude valmistamine: Reet Piiri, Eesti rahva muuseum, ETV kaudu. Kasutatud on ka Ants Viirese raamatut „Vana Eesti rahvaelu”, Tallinn 2015

Last modified: 27. sept. 2024