Eesti Erametsaliit ei tunneta survet liigintensiivseks metsamajandamiseks. Erametsade majandamisotsuseid teevad rohkem kui sada tuhat metsaomanikku, kellel on väga erinevad vaated ja põhimõtted oma metsade majandamiseks.
See annab garantii, et erametsasid majandatakse mitmekülgselt ja jätkusuutlikult. Suur otsustajate hulk aitab hoida metsades tasakaalu – on palju omanikke, kes kasutavad oma metsa aktiivselt puidu varumiseks, samas kasutab suur hulk metsaomanikke oma metsi väga tagasihoidlikult või üldse mitte, andes nii ka kõigile teistele võimaluse tarbida erametsades muid ökosüsteemi teenuseid. Et metsaomand säiliks põlvest põlve, tuleb metsaomanikku tema tegevuses usaldada ning tunnustada. Metsa on täna rohkem kui oli eile Eesti metsamaa pindala on aastakümnete jooksul järjest suurenenud. Kui metsamaa osakaal oli esimese iseseisvusperioodi ajal 20-30% ja nõukogude ajal üle 40%, siis 2016. aastal kattis mets juba 53% Eesti maismaast. Kuigi kogu metsamaa ei ole igal ajahetkel kaetud mitmekümne aasta vanuste puudega, tuleb silmas pidada, et erinevas arengujärgus metsad pakuvad looduses olulisi väärtusi, mitmekesistades maastikku ja luues häid elutingimusi ka noortes metsades elutsevatele liikidele.
Kasvab rohkem kui kasutatakse
Eesti metsasid ei raiuta maha. Juba aastaid on raiemahud jäänud oluliselt alla aastasele juurdekasvule. Samuti ei ole ühegi vastutustundliku metsaomaniku eesmärk kõike viimse oksani ära raiuda ning seaduse järgi tegutsedes ei ole see ka võimalik.
2011. aastal erinevate huvigruppide osalusel kokku lepitud ja Riigikogus kinnitatud Eesti Metsanduse Arengukava järgi on Eestis jätkusuutlik kasutada 12-15 mln tihumeetrit metsamaterjali aastas (2016. aastal oli raiemaht 11,3 mln tm, 2015. aastal 10,6 mln tm). Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Arengukava koostamisel lähtuti Eesti Maaülikooli metsateadlaste hinnangutest, et metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid.
Mets loob väärtust ja tulu
Eesti mets on oluline keskkonna osa ja väärtus, kuid samuti ka suure tähtsusega taastuv ressurss. Metsa jätkusuutlik majandamine toob Eesti riigieelarvesse aastas 700 miljonit eurot maksutulu. Iga raiutud tihumeeter lisab meie ühisesse kassasse keskmiselt 70 eurot täiendavat maksutulu. Arvestades teadlaste hinnangut ka suuremate raiemahtude jätkusuutlikkuse kohta, saaksime metsi targalt kasutades oluliselt panustada meie kõigi heaolu parandamisse.
Mets annab tööd ja leiba
Mets annab väga paljudele inimestele tööd ja leiba. Metsasektoris on ametis üle 36 tuhande inimese, lisaks on meil 113 000 erametsaomanikku, kelle jaoks mets pakub stabiilsust ja garantiisid praegu ja ka tulevikus. Kui arvestada, et Eesti keskmises leibkonnas elab 2,3 inimest, saame öelda, et mets aitab toita ja katta ligi 340 000 eestimaalast. Eesti metsaomanikud majandavad metsa vastutustundlikult ja jätkusuutlikult, pidades silmas, et metsast saaksid rõõmu tunda ja metsa majandada ka meie järgmised põlvkonnad.
Uuri lähemalt: Aastaraamat “Mets 2016” “Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule” aruanne
Lisateave: Arpo Kullerkupp, Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik tel: 525 1026, e-post: arpo.kullerkupp@erametsaliit.ee
Last modified: 27. sept. 2024