Kristina Traks
Maaomanikud pole tihti kursis oma õigustega, kui Elektrilevil tekib vajadus nende maal elektriliine hooldada. Elektrifirma sõnul on suureks probleemiks maaomanike korrektsete kontaktandmete puudumine.
Möödunud talvest on paljudel meeles pikad elektrikatkestused, mille põhjuseks lume raskuse all liinidele vajunud puud. Et selliseid asju vähem ette tuleks, hooldab Elektrilevi igal aastal tuhandeid kilomeetreid elektriliinide aluseid. Liinihooldustööde sujumiseks võiksid maaomanikud end oma õigustega kurssi viia ning kindlasti ajakohastada oma kontaktandmed Elektrilevi iseteeninduses ja rahvastikuregistris.
Peamine probleem tööde kvaliteet
Saaremaa maaomanik Taavi Rand avastas juhuslikult, et tema maad läbiva elektriliini alla oli tekkinud üsnagi suvalises mõõdus metsamaterjal. Rand ei ela ise sealsamas ning maalgi on kolm omanikku. Teavitus töödest saabus neist ainult ühele. Tööd tehti ära möödunud suve lõpul ja kui Rand jõulude ajal kinnistul käis, avastas ta seal vedelemas suvalises mõõdus materjali. „Kuuse ja männi materjal oli juba sinega ja tõesti väga erinevas mõõdus, kokku läks hukka 7–10 tihumeetrit puid,“ sõnab ta. Energiafirma jättis kõik vedelema nii, nagu see kukkus, ning ütles ühendust võtnud maaomanikule, et pole tema asi seda välja vedada.
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ütleb, et Taavi Ranna loo taolisi juhtumeid tuleb ette kahjuks sagedamini. „Peamine probleem on tööde kvaliteet. Proovitakse toimetada nii, et maaomanik ei esitaks soovi, millisesse mõõtu puud lõigata ja kuhu need vedada. Need on ju kulud,“ sõnab Aun. „Maaomanike teavitus võiks olla praegusest veidi teises vormis. Elektrifirma kirjast peaks tulema selgelt välja, et omanikul on õigus oma soovidest teada anda. Praegune kiri on lihtsalt teavitus, mille peale ei oskagi muud teha kui õlgu kehitada.“
Viljandimaal tegutsev metsaomanik Olavi Udam on liinitööde teemaga hästi kursis, sest ta on kunagi Elektrilevi vastaval liinihooldaja hankel osalenud. Udam ütleb, et probleemid tekivad, sest maaomanikud ei tea oma õigusi, nad ei oska neid nõuda ja ega Elektrilevi ei tule ka midagi ise pakkuma või omanikku koolitama.
„Näiteks on maaomanikul õigus valida, millal tema maal töid tehakse. Mõnikord annab tööd klapitada lähedal toimuva raiega – nii saab materjali korraga kokku vedada ja müüa,“ toob ta näite.
„Küsimus on ka teavituse korrektsuses – see peab olema piisava ajavaruga, et maaomanik saaks oma tegemisi planeerida. Nädal ette teavitus ei ole kindlasti piisav.“
Loe teavituskiri läbi ja vasta!
Liinihooldustöödest teavitatakse maaomanikku e-kirjaga. Selles teates on lahter, kuhu maaomanik saab kirjutada oma soovid. „Sinna tuleks kirjutada, millisesse pikkusesse järgata puud ning kus ja kuidas need virnastada. Kui maaomanik selle lahtri täitmata jätab, lõigatakse puud suvalisse mõõtu ja jäetakse sinna, kuhu juhtub. Samas loomulikult ei saa nõuda, et liinihooldaja tüved halupuudeks lõikaks,“ õpetab Olavi Udam. „Liinihoolduse hanketingimustes on ka punkt, mis kohustab töö tegijat tegema materjali kokkuveo kinnistu piires.“
Mõni metsaomanik võib soovida liinihooldustööd ise ära teha. Udami kogemuse järgi on see erandjuhtudel võimalik, kui metsaomanikul on olemas vastav kutsetunnistus. „Mul on tunnistus ja olen teinud kõrgepingeliinikoridori hooldust nii, et mulle maksti töö tegemise eest vähempakkumise hinnakirja alusel. Iga talumees sellist asja teha ei tohi, kuid metsafirmadele võiks küll lubada taolist lähenemist, sest nad saavad siis liinialuseid töid muude raiete logistikaga ühildada,“ ütleb ta. „Nii saaks luua märgatava kulude kokkuhoiu.“
Auna sõnul tasub maaomanikul tähelepanelik olla ka selles osas, mis töid täpsemalt tegema hakatakse. „Kui tegemist on liinikoridori laiendamisega, siis võetakse tihtipeale maha korralikke palgipuid. Need tuleks kindlasti lõigata mõistlikku palgimõõtu, mis tähendab, et maaomanik peaks oma soovidest tööde tegijale teada andma,“ sõnab ta.
Mis saab võsast?
Aun soovitab lisaks järkamismõõtude ja metsamaterjali virnastamiskoha välja toomisele märkida ära ka see, mida teha võsaga. Liini hooldajad on tihti soovinud seda purustada ja hakke laotada liini alla. Nii on tööde tegijale kõige mugavam ja odavam. Maaomanik aga ei pea Auna sõnul sellise variandiga nõustuma ja eriti suurema võsakoguse puhul on mõistlik nõuda selle virnastamist, misjärel saab võsa juba kokkuostjale müüa.
Hea tava kohaselt ladustatakse võsa liini metsapoolsesse külge vaalu. Udam toob näite, kus umbes 170-meetrise liinihoolduse käigus tekkinud võsa müües teenis ta lausa mõned tuhanded eurod. Erametsaliit on Elektrileviga suheldes pakkunud ka välja, et liinide hooldaja võiks teha pakkumise metsamaterjali ära ostmiseks.
„Omaniku enda otsustada oleks, kas sellega nõustuda või mitte. Kuigi puidu ostmist pole hooldustööde tegijatele praegu kohustuseks tehtud, võib vajadusel ka seda varianti uurida,“ räägib Aun. „Kui tööd liini all on tehtud, siis peab töö tegija taastama endise olukorra ehk siluma roopad. Kõik liinialuse hoolduse tööd on maaomaniku jaoks tasuta. Ja isegi kui teil on liini all ainult võsa, siis teadke – sellelgi on väärtus. Tasub olla oma maal peremees!“
Maaomanik, ajakohasta oma kontaktandmed!
Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm ütleb, et liinihooldustööde korraldamise juures on suureks murekohaks kinnisasjade omanike kontaktid – sageli jääbki suhtlus just selle tõttu puudulikuks. „Oleme väga tänulikud, kui kinnisasja omanik, kes on ka Elektrilevi klient, ajakohastaks oma kontaktandmed nii Elektrilevi iseteeninduses kui rahvastikuregistris,“ sõnab ta.
Elektrilevi haldab igapäevaselt 60 000 km elektriliine, millest ca 20 000 km asub metsaaladel ja millest omakorda ca 15 000 km vajab regulaarset liinikoridori hooldust. Eelmisel aastal alustati üle Eesti ulatuslikke liinikoridoride hooldus- ja laiendustöid ning need jätkuvad ka tänavu.
Härm selgitab, et liinikoridoride laiendamise käigus laiendatakse olemasolevat liinikoridori kuni kaitsevööndi laiuseks, mis kõige tüüpilisema keskpingeliini puhul on 10 meetrit kummalegi poole liini. „Liinikoridori hooldusel on kaks peamist eesmärki: hoida ära puudest ja okstest põhjustatud rikkeid ning tagada brigaadidele juurdepääs rikete kõrvaldamiseks. Need kaks väga olulist eesmärki aitavad tagada Eesti elanikele stabiilse elektriühenduse ja vähendada rikkeid ning nende kestuse aega,“ ütleb ta.
Teavitus minimaalselt seitse päeva ette
Härmi sõnul teavitatakse maaomanikke töödest ette minimaalselt seitse kalendripäeva. „Selle aja jooksul jõuab maaomanik meiega soovi korral ühendust võtta ja esitada täpsustavaid küsimusi ning samuti ei unusta ta selle aja jooksul ära, et tullakse tegema liinihooldustöid,“ selgitab ta. „Liinikoridoride hooldus- ja laiendustööde raames tekkiv väheväärtuslik metsamaterjal vaalutatakse liinikoridori ja väärtuslik ladustatakse kinnisasja omanikuga kooskõlastatud asukohta kinnistu piires.“
Härm ütleb, et väga oluline on suhtlus ja koostöö maaomanikuga. „Täna on üheks suureks murekohaks kinnisasjade omanike kontaktandmete puudulikkus ja samas ka huvi puudus, mistõttu ei saa me maaomanikelt vajalikke juhiseid metsamaterjali ladustamiseks,“ lausub ta. „Siinkohal soovikski kutsuda maaomanikke koostööle ja avatud suhtlusele, sest seeläbi saame teha tööd vastavalt omaniku soovidele ja kokkulepetele.“